Üks pikk ja tegevusterohke nädal

Oeh, laiskus on ikka jube asi. No kuidagi ei jõua selleni, et mõned read siia kirja panna. Aga nüüd on ml pea iga päeva kohta midagi huvitavat kirjutada.
Eelmine kolmapäev oli see päev, kus ma siis lõpuks endale suusad alla ning käisin siinsamas lähedal radu avastamas. Igastahes, väga mõnus tunnike oli. Ja paistab, et see oli ka suht viimane hetk, sest laupäevast saadik on meil päeval nii +10 olnud, nii et lumi vaikselt muudkui sulab. Kuigi jah, seda sulamist jagub veel kauaks, sest meil tõesti oli meeter lund aias maas. Enamus on muide veel alles:P
Neljapäeval oli see päev, kus emme ja issi pidid natuke enne laste lõunauinakut välja minema ning tänu Julia huvitavatele tujudele pidi ta ilmtingimata emmega kaasa saama. Igastahes, see aga ei tulnud kõne allagi, sest nad läksid ühe sotsiaaltöötaja jutule. Ja siis neiu lihtsalt nuttis ja nuttis ja nuttis. Mul ei jäänud muud üle kui proovida meie nutune neiu magama saada. Oma jonnis keeldus ta muidugi tavapärasest jogurtist enne magamaminekut ning kui siis teda voodi üritasin saada, Julia ikka aina nuttis. Hoidsin teda siis süles, aga midagi ei aidanud. Rahustasin siis vaikselt, et kõik on korras jne. Lõpuks oli ml endal nii meeleheite tunne, et hoidsin Juliat süles ja vaikselt juba ise nutsin. Täitsa jube tunne, kui ei saa ikka midagi teha, et lapsel parem oleks. Igastahes, mingi hetk ta lihtsalt rahunes maha ning läks magama:) Tänu Jumalale!
Reedel sain ühelt oma tuttavalt kõne, et õhtul on India õhtu, kus indialased ise teevad süüa jne. JA mina muidugi kohe nõus minema. Väga mõnus õhtu oli. Kohe ikka tõeline India toit nende endi poolt valmistatud, kuigi nad ikka muudkui toonitasid, et nad hoidsid vürtsidega tagasi. No ma ei tea, minu arust oli see kana ikka väga vürtsine, ei tea, mis ma siis veel Indias peale hakkan, kui sinna peaks kunagi sattuma:D Igastahes, õnneks oli seal mingi hapukoorelaadne kaste, kuhu ma oma kana siis iga kord korralikult sisse kastsin, et ära saaks söödud. Ja huvitav asi oli, et neil olid igasugused tavalised köögiviljad kõrvale pakkuda. Ma avastasin, et need on väga head 'suujahutajad' tulise toidu kõrvale:)
Laupäeval sain kahe koolikaaslasega kokku. Sain ühega neist linnas kokku ning läksime siis pisikese paadiga Hisøy saarele teisele sõbrannale külla. Väga armas oli. See, kellel külas käisime, on kaks last. 2ne neiu ja 6ne poiss. Väga nunnud, kuigi alguses muidugi häbelikud nagu alati. Pärast sain neiuga mänguhoogu ning siis oli meil laialt!
Pühapäeval oli plaanis kirikusse minna, sest pole nii ammu sinna jõudnud. Aga hommikul oli meil ikka väga libe siin, nii et kirikusseminek jäi ära. Naljakas, ma pole kunagi pidanud sellisel põhjusel kirikusse minemata jätma. Natuke raske on sellega harjuda, aga see on see põhjamaa rõõm!
Esmaspäeval piinas Juliat ikka veel haigus, mis vennat eelmine nädal piinas. Ja nii me siis olime kahekesi kodus. Oi kui armas ja lahke neiu ml terve päeva oli!
Teisipäeval oli meil kooli poolt korraldatud rahvusvaheline õhtu, kus inimesed igasugustelt maadelt esinesid kas siis laulu, tantsu või pillimänguga. Väga vinge oli! Ja mulle meeldis kõigele lisaks see ka, et sain oma vanu õpetajaid näha. No esimene õpetaja on meil rase ning saime nüüd teada, et tal on 20.märts tähtaeg ning nad olid just endale maja ostnud:) Väga lahe! Ning meie viimane õpetaja, tema oli pühapäeval uude majja sisse kolinud. Nii et jah, meil siin on ostubuum:D Igastahes, nagu norrakad ütlevad, väga 'hyggelig' oli neid näha:)
Jälle kolmapäev, ning seekord väga tähtis kolmapäev, sest meie Alex sai 5! Ja arvake, mis poiss sünnipäevaks sai? Pisikese hamstri! Väga nunnu, selline mega pisike ja valge mõningate mustade laikudega. Ma olin muidu väga skeptiline, aga kui eile õhtul jälle ta välja võeti puurist, siis ma ikka ei saanud ning lasin tal oma käe peale ka ronida! Väga armas Fantorangen meil:) Nimi on Alex'i pandud;)
Siis oli paar päeva tavalist elu ja tuli laupäev suure peoga! Alex'il oli oma 10 last kutsutud ning meie maja oli jooksmist ja kilkeid täis. Pärast kolme tundi oli täitsa hea meel, et lapsed ära läksid:D
Ja no enda kiituseks pean niipalju ütlema, et ma poolenisti tegin koogi Alex'ile. Nimelt oli meil juba ammu välja mõeldud, et teeme jänkukoogi sünnipäevaks. Pereema ostis kõik asjad valmis ning täna siis päeval oli meil veel parajalt tegemist, nii et pereema delegeeris mind kooki tegema. Ta oli just ise ära alustanud, nii et kreem koogi vahele oli valmis segatud, ma pidin siis need esimesed kihid ära tegema ja siis jänkule kõrvad ja lipsu lõikama ning pärast vahustasime vahukoore sokolaadikreemiga peale. Mina kaunistasin ka lõpuks. Ma väga eriliselt end ei tunne, aga ikkagi on hea tunne. Ma oskan ka teha kooki, kui vaja:P Kõik polegi nii raske:)

Elu ilma pereemata....

...ehk kuidas meil sujusid neli päeva, kui pereema Londonis käis.
Esimesed kaks päeva oli toredad, nagu eelmisest sissekandest lugeda võib. Ei hakka ümber kirjutama, eksole:)
Aga pühapäev oli karm päev. No midagi pole teha, kui meil on majas ikkagi issi pisike printsess. Ja nii ta läkski. Hommikul oli plaan minna vanaema-vanaisa juurde külla, aga siis Julia otsustas, et tema jonnib ning ei taha minna. Alex oli ammu riides ning me ootasime, neiu jonnib ning siis pani end veel vannituppa kinni. Pakkusin veel Kay'le välja, et jään Juliaga koju, no et kaua me tal jonnida laseme. Aga ei saa ju. Pikapeale siis saime Julia nõusse, et tuleb ikka kaasa. Külas oli ta õnneks väga õnnelik ja armas ning mängis vanaemaga mõnusalt:) Selle üle oli mul ja ka kindlasti Kay'l ainult hea meel. Teine kord läks lahti lõunase magamamineku ajal, kui Julia tahtis, et issi temaga koos magaks....ja ometi pole see kunagi töötanud. Igastahes lõpetasid nad kõik koos (Kay, Julia ja Alex) vanemate suures voodis ning keegi neist ei maganud. Oeh, minu mõistus ei võta, kuidas suudab üks pisike kahe-aastane neiu niimoodi issi oma tahtmist panna tegema, et silm ka ei pilgu:)
Rõõmsama poole pealt niipalju, et pühapäeva õhtul tegime lehe-trükki, ehk siis mina lõikasin välja südamed ning värvisime puulehti ja tegime trüki sinna südametele. Need olid emmele, kui ta tagasi tuleb:) Väga armsad said!
Esmaspäev oli jälle ilus, sest Grete oli üksinda lastega kodus kella 5ni. Lasteaias me ei käinud, sest Julia oli eelmisel õhtul enne magamaminekut oksendanud ning hommikuks oli Alex'il köha tulnud:( Aga sellegipoolest olid lapsed armsad as ever ning meil oli mõnus aeg kodus:)
Täna on ka päris tore olnud....ootasin terve päeva poeskäiku, sest lihtsalt oli tunne, et tahaks ühte suurde poodi minna ja lihtsalt asju osta:) Ja kuna see lükkus nii hilja peale, siis jätsin täna kooli minemata...mitte et pere ilma minuta poleks poes hakkama saanud, aga lihtsalt polnud tuju minna. No mis sa teed, kui ma liiga tark olen:D Jama selles suhtes küll,et tahaks natukene rohkem seal tundides õppida. Vaatab, räägin ehk õpetajaga järgmine kord, ehk on meil ka kiiremini-liikuv grupp. Ma ennem õpin ise iseseisvalt juurde, et grupile järgi jõuda kui igavlen tundides....:( Ikkagi minu viimased kuud norra keelt õppida - tahan neid maksimaalselt ära kasutada:)

Aga nüüd head ööd, sest olen niigi liiga kaua üleval olnud:)

Miks mulle meeldivad lasteaiad?

...ja arvatavasti enamus vanematele ka;)
Nimelt kui lapsed käivad ainult kolm päeva nädalas lasteaias ning on olnud nädal, kus esmaspäeval nad sinna üldse ei jõudnud ja kolmapäeval jõudis sinna ainult Alex, on lihtsalt suur rõõm nad mõlemad reedel lasteaeda viia, et siis paar tundi täitsa üksi kodus veeta! Ja seda ma ka tegin see reede:)
Esiteks niipalju, et pereema läks reedel sõbrannaga neljaks päevaks Londonisse tripitama. Nii et mina ja pereisa Kay oleme lastevalves:) Täna hommikul sain mina magada, Kay oli kella 7st lastega üleval. Homseks lubasin tal magada, mis aga tähendab, et tark-Grete peaks juba ammu voodis olema. Aga igastahes üritan siis 7 end voodist üles ajada - kuigi loodan, et lapsed magavad nata kauem:D
Sõbrapäev on ka ohutult möödas - nii naljakas oli seda veeta ilma sõnumitelaviini ja kõneraheta:) Aga ma ei kurda. Kui aus olla, siis ma ei pannud eriti tähelegi, et eriline päev oli. Niipalju ainult, et hommikul oli Tiinalt ml telful kalli-sõnum ning hiljem saatsin ise ka Interneti vahendusel parimaid soove:)
Ja siis niipalju, et 28 päeva tagasi andsin endale lubaduse kuuks ajaks sokolaadist loobuda. See on suht hästi läinud, kui välja arvestada mu eilsed ja tänased tagasilangused, kus ma olen söönud Smarties-komme ning täna sokolaadimuna, kus oli sees piimamass. Aga selle sokolaadimuna sõin ainult sellepärast, et pereema tegi lastele ju kingitused igaks päevaks, kui ta nüüd Londonis ära on ning tänane kingitus oli ka mulle ja pereisale:) Ma ei saanud ju söömata jätta(A) Aga muidu on päris hea 'harjutus' see olnud. Loodan, et see annab mulle tõuke vähem sokolaadi tulevikus süüa ning leida tervislikumaid alternatiive. Mida ma senimaani ka teinud olen. Kui ma varem sõin õhtuti voodis sokolaadi, siis nüüd olen leidnud endale porgandeid, banaane, apelsine:)
Talveilm on meil jätkuvalt maaliline - täna oli jälle mõnus soe päike väljas. Niipalju võtsin end kokku, et käisin jalutamas järvel ja seal lähedal künkal. Ehk jõuan homme-ülehomme ka suusad alla pandud ja omapead suusatamas käidud!
Ning siia üks mõnus pilt meie lumerohkusest - terve eelmine nv sadas, nii et pereema ei liigutanud oma autot ennem kui pühapäeval, sest esmaspäeva hommikul pidi ta tööle sõitma. Aga kuidas puhastada autot paksu lume alt? Eks ikka põrandaharjaga lühikeses seelikus ja kontsades:)
Siitpoolt aga head ööd, kell on pea juba pool üks:S

SUPER-nädalavahetus ja muidu tore nädal

Mul läheb muudkui mõnusalt siin. Käisin nv oma Norra-sõbrannal külas, kellel ma aastaid tagasi siin Norras külas üldse hakkasin käima. Igastahes, ma olen pea pool aastat juba siin olnud ja nüüd lõpuks siis saime näost-näkku kokku. Oh mind laiskvorsti onja:D Igastahes oli meil hästi mõnus koos. Meenutasime oma häid-hulle aegu, mida kaks suve koos tegime siin Norras, jagasime uusi tegemisi, mida vahepeal teinud oleme(viimane kord saime näost-näkku kokku 2007 suvel, kui ta mul kaks nädalat Eestis külas oli). Laupäeval käisime soppamas(kuigi ml oli alguses plaan mitet raha kulutada, lõpetasin ikkagi kahe pluusi ja põlvpükstega suveks:D). Laupäeva öösel oli ml veel toidumürgitus - ostsin hotdog'i poest ja siis öösel oksendasin ja kõht oli lahti:S Nii et pühapäev oli rohkem selline vaikne päev - istusin enamuse ajast sõbranna toas, sõin natukene ning üritasin end kokku võtta, sest õhtul oli vaja veel bussiga koju sõita ning uueks nädalaks end valmistada:) Nüüd need viimased päevad olen vaikselt tegutsenud - kõht teeb ikka veel vahel imelikke hääli ning kaks viimast päeva on jälle lahti olnud. Ning söögiisu on ka väiksem:( Aga annan kõhule aega paraneda. Meil siin majas on üldse kõik järjest haiged olnud. Jaanuari lõpus olid pereema ja pereisa järjest - oksendasid ja kõht lahti, siis eelmine nädal Alex ning teisipäeval Julia. Pereema arvab, et ml oli ka seal sõbranna juures sama viirus, aga mina ei taha uskuda. Ahjaa, ja siis sain sõbranna juures olles autoga ka sõita - ÜLIHEA!
Siis lund on meil siin lademetes - no tõesti, aias on meil mulle vähemalt põlvini lumi. ÜLIHEA jälle:D JA teisipäeval ning nv sadas ka muudkui aina juurde.
JA siis meie Alex'il on 25.veebr sünna, ostsin talle teisipäeval kingituse ära:)
Täna aga avastasime 'memory' mängu, mis ma Alex'ile Eestist tõin. See oli armsate loomapiltidega, nii et neile tekitas huvi juba lihtsalt piltide vaatamine. Alex'ile õpetasin mängu ka ning muidugi ei võtnud me alustuseks kõiki pilte mängu - tegime mingi 6 paariga. Poiss sai kohe asjale pihta ning tal läks väga hästi:) Juliaga koos üritasime ka mängida, mis õnneks ei läinud kõige hullemini, sest ta leidis õnne peale oma lemmikpildid üles - kiisu ja hobused. Muidu tahtis ta ikka lihtsalt oma lemmikpildid välja korjata, kui neid ümber pööras:D Aga armas. JA siis õhtul õppisime loomanimesid - no ml endal oli ka raskusi, sest kõiki ei teadnud, aga need nihverdasin vaikselt kõrvale ja lubasin hiljem emme-issi käest küsida. Ja nüüd olengi jälle targem - tean, kuidas on jääkaru, hüljes, hamster norra keeles:) See on tõesti kordaläinud päev!
Ja seda pean ka mainima, et lapsed on terve see nädal NII tublid olnud. Muidu ei saa nad pea üldse koos mängida ilma kaklemata, kuid terve see nädal on nad hästi tublid ja rahulikud olnud ning mõnusalt koos mänginud. Esmaspäeval nukkudega, nüüd viimased päevad uute legodega, mis meil legolaua sisse käivad:)Grete on igastahes õnnelik:)

Igasugu tegemisi

Päris palju pisikesi asju on vahepeal juhtunud, ning nüüdsest üritan ka neid endale kirja panna, sest muidu ei mäleta varsti midagi:)
1) See oli vist pühapäeva õhtul, kui Julia mind meeletult üllatas. Nimelt olid nad juba voodis ning ma lülitasin unelaulu kinni makist ning soovisin neile head ööd, kui Julia nõudis, et peab Grete käest musi saama - muidu on alati nii, et kui ma musi küsin, siis neiu keeldub. Aga nüüd küsis ise...ma pidin rõõmust lakke hüppama. Lihtsalt Julia on meil selline neiu, kes on väga konkreetne - ta ei lase endale inimesi niisama kergelt ligi ning kui ta midagi sellist tahab, siis on see suur au:)
2) Daniela tegi esmaspäeva õhtul ÜLIHEA söögi - nimelt küpsetas kõigepealt kartulid, siis lõikas nad pooleks, võttis sealt enamuse kartulist välja(nata jättis alles) ning siis segas kartuli kokku küpsetatud peekoni, juustu ja jogurtiga(kuigi soovitav on kasutada hapukoort), täitis siis kartulid uuesti ning pani ahju. Nagu ma juba mainisin, ÜLIHEA sai!
3) Mõtlen siin ikka tihti, et peaks lastele leidma lahedaid tegevusi, mida teha, aga enamasti olen liiga laisk. Igastahes, esmaspäeval laste mänguasjakappe koristades leidsin ühe lehe, kus õpetati konna tegema erinevatest juppidest(need tuli siis paberile liimida) ning otsustasin järgmisel päeval nendega seda teha. Esmaspäeva õhtul joonistasin ja lõikasin neile jupid valmis ning teisipäeval tegime liimimistööd - päris tore oli. Mõlemad tegid omaloomingut ka - mis konn see ilma ninata siis on:D

4) Kolmapäev oli vist kõige raskem päev üldse senimaani - nimelt oli Alex haige. Ta oli juba öösel oksendama hakanud ning jätkas seda terve päeva, mitte midagi sees ei püsinud, isegi mitte vesi. Lõpuks oli juba NII kurb teda nii näha....ta oli nii kurnatud ja ei suutnud suht midagi muud teha kui terve päev diivanil lebada ja telekat vaadata:( Siis mõistsin, mis ema süda peab tundma, kui neil laps haige on. Ma tean, ma pole ema, aga juba nüüd oli täiesti masendav Alex'it vaadata ja teada, et ma ei saa suht midagi teha, et teda aidata. NII kurb oli lihtsalt! No õnneks läks järgmine öö rahulikult ning täna on poiss jalgel ja nõuab muudkui süüa:) Meie ühepäevaviirus on möödas!
5)Eile ostis Daniela (pereema)'Ülisuure laste kunstitegevuste raamatu', mida siis eile sirvisime vaikselt, ning jälle mõtlesin, et seda peab ikka lastega kasutama hakkama. Täna siis alustasime - tegime kõrrepuhumismaalnigut. No see on see, et vesivärvidega teed ühe täpi paberile ja siis muudkui puhud kõrrega - kes meist seda teinud ei ole?;) Igastahes, lastel oli täitsa tore, aga üle ühe maalingu nad teha ei kannatanud - Julial tegi niikuinii emme pool tööd ära:D Aga armsad said:)
Ja nii need meie päevad mööduvad! Tahan nüüd ikka tubli lapsehoidja olla ja neile midagi head leida teha. Seda ka, et täna nad mängisid kahekesi koos oma toas nukkudega tükk aega ilma kisa tegemata ning õhtupoole tegid pisikese onni, kus ka natuke sai rahulikult mängitud - muidu on neil iga kahe minuti järel probleem ning karjumine. Selles suhtes on ilus päev olnud:)
JA homme lähen ma Elisele (oma Norra-sõbrannale) külla Fossnes'i. Ära küsi, kus see asub, mul pole aimugi:D Igastahes usun, et saab lahe nädalavahetus olema:)