Eelmine kolmapäev oli see päev, kus ma siis lõpuks endale suusad alla ning käisin siinsamas lähedal radu avastamas. Igastahes, väga mõnus tunnike oli. Ja paistab, et see oli ka suht viimane hetk, sest laupäevast saadik on meil päeval nii +10 olnud, nii et lumi vaikselt muudkui sulab. Kuigi jah, seda sulamist jagub veel kauaks, sest meil tõesti oli meeter lund aias maas. Enamus on muide veel alles:P
Neljapäeval oli see päev, kus emme ja issi pidid natuke enne laste lõunauinakut välja minema ning tänu Julia huvitavatele tujudele pidi ta ilmtingimata emmega kaasa saama. Igastahes, see aga ei tulnud kõne allagi, sest nad läksid ühe sotsiaaltöötaja jutule. Ja siis neiu lihtsalt nuttis ja nuttis ja nuttis. Mul ei jäänud muud üle kui proovida meie nutune neiu magama saada. Oma jonnis keeldus ta muidugi tavapärasest jogurtist enne magamaminekut ning kui siis teda voodi üritasin saada, Julia ikka aina nuttis. Hoidsin teda siis süles, aga midagi ei aidanud. Rahustasin siis vaikselt, et kõik on korras jne. Lõpuks oli ml endal nii meeleheite tunne, et hoidsin Juliat süles ja vaikselt juba ise nutsin. Täitsa jube tunne, kui ei saa ikka midagi teha, et lapsel parem oleks. Igastahes, mingi hetk ta lihtsalt rahunes maha ning läks magama:) Tänu Jumalale!
Reedel sain ühelt oma tuttavalt kõne, et õhtul on India õhtu, kus indialased ise teevad süüa jne. JA mina muidugi kohe nõus minema. Väga mõnus õhtu oli. Kohe ikka tõeline India toit nende endi poolt valmistatud, kuigi nad ikka muudkui toonitasid, et nad hoidsid vürtsidega tagasi. No ma ei tea, minu arust oli see kana ikka väga vürtsine, ei tea, mis ma siis veel Indias peale hakkan, kui sinna peaks kunagi sattuma:D Igastahes, õnneks oli seal mingi hapukoorelaadne kaste, kuhu ma oma kana siis iga kord korralikult sisse kastsin, et ära saaks söödud. Ja huvitav asi oli, et neil olid igasugused tavalised köögiviljad kõrvale pakkuda. Ma avastasin, et need on väga head 'suujahutajad' tulise toidu kõrvale:)
Laupäeval sain kahe koolikaaslasega kokku. Sain ühega neist linnas kokku ning läksime siis pisikese paadiga Hisøy saarele teisele sõbrannale külla. Väga armas oli. See, kellel külas käisime, on kaks last. 2ne neiu ja 6ne poiss. Väga nunnud, kuigi alguses muidugi häbelikud nagu alati. Pärast sain neiuga mänguhoogu ning siis oli meil laialt!
Pühapäeval oli plaanis kirikusse minna, sest pole nii ammu sinna jõudnud. Aga hommikul oli meil ikka väga libe siin, nii et kirikusseminek jäi ära. Naljakas, ma pole kunagi pidanud sellisel põhjusel kirikusse minemata jätma. Natuke raske on sellega harjuda, aga see on see põhjamaa rõõm!
Esmaspäeval piinas Juliat ikka veel haigus, mis vennat eelmine nädal piinas. Ja nii me siis olime kahekesi kodus. Oi kui armas ja lahke neiu ml terve päeva oli!
Teisipäeval oli meil kooli poolt korraldatud rahvusvaheline õhtu, kus inimesed igasugustelt maadelt esinesid kas siis laulu, tantsu või pillimänguga. Väga vinge oli! Ja mulle meeldis kõigele lisaks see ka, et sain oma vanu õpetajaid näha. No esimene õpetaja on meil rase ning saime nüüd teada, et tal on 20.märts tähtaeg ning nad olid just endale maja ostnud:) Väga lahe! Ning meie viimane õpetaja, tema oli pühapäeval uude majja sisse kolinud. Nii et jah, meil siin on ostubuum:D Igastahes, nagu norrakad ütlevad, väga 'hyggelig' oli neid näha:)
Jälle kolmapäev, ning seekord väga tähtis kolmapäev, sest meie Alex sai 5! Ja arvake, mis poiss sünnipäevaks sai? Pisikese hamstri! Väga nunnu, selline mega pisike ja valge mõningate mustade laikudega. Ma olin muidu väga skeptiline, aga kui eile õhtul jälle ta välja võeti puurist, siis ma ikka ei saanud ning lasin tal oma käe peale ka ronida! Väga armas Fantorangen meil:) Nimi on Alex'i pandud;)
Siis oli paar päeva tavalist elu ja tuli laupäev suure peoga! Alex'il oli oma 10 last kutsutud ning meie maja oli jooksmist ja kilkeid täis. Pärast kolme tundi oli täitsa hea meel, et lapsed ära läksid:D 
Ja no enda kiituseks pean niipalju ütlema, et ma poolenisti tegin koogi Alex'ile. Nimelt oli meil juba ammu välja mõeldud, et teeme jänkukoogi sünnipäevaks. Pereema ostis kõik asjad valmis ning täna siis päeval oli meil veel parajalt tegemist, nii et pereema delegeeris mind kooki tegema. Ta oli just ise ära alustanud, nii et kreem koogi vahele oli valmis segatud, ma pidin siis need esimesed kihid ära tegema ja siis jänkule kõrvad ja lipsu lõikama ning pärast vahustasime vahukoore sokolaadikreemiga peale. Mina kaunistasin ka lõpuks. Ma väga eriliselt end ei tunne, aga ikkagi on hea tunne. Ma oskan ka teha kooki, kui vaja:P Kõik polegi nii raske:)
No comments:
Post a Comment