Pepperkakehus

Oeh, jõuluootus on siinpool olnud mõnus ja parajalt vaikne. Oleme lastega paar laari piparkooke valmis küpsetanud (no seda nüüd küll juba tükk aega tagasi), siis nüüd neljapäeval meisterdasime PIPARKOOGIMAJA (esimene minu elus:) ning täna sai kuusk ehitud. Ahjaa, ja kingitused veeti ka täna õhtul kuuse alla! Meie oleme jõuludeks siin valmis!
Ainuke mure on, et ma pean nüüd siit ära minema:) Eiei, see pole üldse suur mure:) Natuke kurb on ainult, sest ma ei saa näha laste rõõmsaid nägusid ja kilkeid, kui nad oma kingipakid kõik 24ndal avavad. Aga mis seal ikka, vähemalt on neil siis mida mulle demonstreerida, kui ma tagasi tulen (no tegelikult ma enamuses tean, mis seal pakkides on:D).
Ja siis on meil kaks päkapikku, kes mööda maja ikka ringi hiilivad. Eile õnnestus nad ka pildile saada:)
Muidu olen ma aga kojutulekuks täitsa valmis...kohver on pakitud, üle kaalutud (pidin paar kilo välja võtma, sest 2kg raamatuid oli liiast kohvris:D) ning käsipagas on ka koos..enamuses:) Nüüd vaja ainult homme hommikul bussiga lennujaama sõita ja siis koju lennata!
Ilusaid jõule kõigile!

Täielik luiväli

...nii on selle nädala lasteaedaminekud meil igastahes möödunud. Kuna meil on pärast pikka lumeperioodi hakanud vaikselt soojaks minema (no nii paar plusskraadi), siis hakkab kõik sulama ning meie sissesõidutee on nagu paras uisuväli, mis on allapoole kaldu:D Igastahes, esmaspäeval polnud asi veel väga hull, sest pidepinda lume näol veel jagus. Siis pidin ainult vaatama, et hoiaks kõvasti kinni Julia vankrist ning samas Alex'ist, kes mul kõrval kõndis. Korra õnnestus siiski Alexil ka maha kukkuda....aga sellise luiväljaga oli see rohkem rõõm talle. Täna aga oli asi päris hull....ma ei saanudki kuidagi muudmoodi mäest alla, kui libistasin vaikselt(no vaikselt pole vist kõige õigem iseloomustus, kui su ees veereb laps vankriga ning kõrval libiseb teine laps) ning üritasin muudkui vaikslt jalgele pidurduspinda leida...mida oli siis niipalju, kui kuskilt jää alt teed välja oli tulnud. No õnneks jõudsime ikka õnnelikult lasteaeda kohale...aga suht kõhe oli küll vahepeal mul olla.
Muidu on aga elu ilus...eile ostsin oma viimase jõulukingi ära, nüüd vaja veel paar neist pakkida ning mõned kaardid veel teha...ja siis võivad jõulud minu poolest tulla! Jaguks ainult lund nii Eestisse kui Norra selleks ajaks.
Eile oli meil viimane norra keele kursus enne jõule....armas oli. Arutasime oma maade ja muidugi Norra kombeid (ja seda ikka norra keeles...me ikka areneme:D) ning pärast muidugi soovisime mõnusalt norra keeles üksteisele häid jõule. Korra saame veel selle grupiga kokku, 6.jaan, aga siis ei tea, mis edasi tuleb. Nimelt soovitas mul õpetaja ehk gruppi vahetada, et minna üle gruppi, mis pisut kiiremini edasi liigub....mõnes mõttes ei tahaks, sest õpetajaid on meil juba mitu jõudnud olla selle väikse aja jooksul ning inimesed on ka armsaks saanud. Samas aga oleks ju mulle endale kasulik....saaksin keelt rohkem õppida ning seda rohkem selgeks:) No näeb, mis ma välja mõtlen uuel aastal!
Ning siia veel pilt meie kohalikust pisikesest päkapikust, kes venna kostüümiga meil juba teist päeva ringi laseb:)

Pisikene meelitaja:)

Kui eelmine kord kirjutasin Julia nunnudusest, siis nüüd on kord Alexi käes.
Neljapäeva hommikul olid mul pisikesed punupatsid peas..no nagu kaks ikka, aga minu juuste pikkuse juures ei saa nad eriti pikad ju olla:D Igastahes, tulin siis ülakorrusele hommikul, kus lapsed juba teleka ees ning siis Alex vaatab ming ning ütleb:"Sa oled niimoodi väga ilus!". No on ikka pisike meelitaja....aga mul oli kohe nii armas ja tore seda kuulda. Pärast rääkisin pereemale ka ja ta mainis, et jah, Alex on meil selliste asjade pealt andekas:)
Muidu läheb aga ikka jõulutujus....nimelt nüüd valmistun kojutulekuks...peaks vist kohvri välja otsima ning asju hakkama paigutama...noh, et kas mahuvad ikka kõik ära. Ja siis täna pakkisin kaks kingitust ka....täitsa tore ju:) Mul ongi põhimõtteliselt üks kink veel jäänud osta jõuludeks, ja see on Alexile.
Reedel oli meil lasteaias Luciafest, kus lapsed olid kõik valges (no nii enam-vähem) ja siis laulsid koos), vanemad olid kutsutud ja pakuti piaprkooke, saiakesi ja kohvi. Muidugi käisime meie ka pereemaga kohal, kellel oli reedel vaba päev:) Ja siin on meie pisike Luciafest'i osaline:
siin pilt meie järjekordsest küpsetamiskorrast....kui kolmapäeval tegime piparkooke, siis neljapäeval tegime 'koogimehikesi'...nii tuleks otsetõlge norra keelest 'kakemann'. Igastahes, lõbu oli meil kõigil laialt. Julia oli eriti kaval..tema ei tahtnudki taignaga tegemist teha, ta mängis lihtsalt jahuga:)

...ja vaikselt hakkab kojuminekule mõeldes mul igatsus tulema...ainult ma ei saa aru kas ma tunnen, et hakkan juba oma siinseid pisikesi igatsema või neid, keda ma näha enam ei jõua oodata. Raske on vahepeal ikka endast aru saada:)

Mõnusat jõuluootusaega kõigile!

Pisikene lohutaja

Olen pisut pikalt ajast maha jäänud, aga tahan siia kirja panna paar ilusat seika, mis eelmine nädal aset leidsid, et vähemalt endale need meelde jääks:)
Reedel olin lastega üksi kodus, Alex vaatas telekat ning Juliaga olime lastetoas, kus musa mängis ja neiu ennast mõnusalt musa taktis kiigutas. Viskasin ise Alexi voodile pikali, sest suht väss oli (no ei ole lihtne päevad läbi laste järgi vaadata:D) ning vaatasin Juliat, kui siis järsku tabasin end mõttelt, et oi kui palju ma jään kõigi oma Eestimaa pisikeste eludest ilma. Näha neid lihtsalt mingi pisikese asja üle rõõmustamas, musa nautimas...mis iganes. Igastahes, mul tuli pisike igatsus peale ning pisar silma. Julia siis vaatas mind, alguses ei osanud midagi teha. Natukese aja pärast kutsusin ta enda kõrvale pikule...ja siis neiu pikutas seal koos minuga ning minul tuli aina rohkem pisarad silma....:D Ja siis neiu tuli hästi mu külje alla ja pani oma pisikese käe ümber mu kaela...no nii armas lihtsalt. Alguses naeratasin, aga samas pani see veel rohkem oma pisikeste järele igatsema...
Teine lugu on Alex'ist. Pühapäeval (oli vist pühapäev, ml siin ajaarvamine juba sassis:D) olid emme ja Alex jõuluvanale kaarti tegemas ning kui asi valmis oli, siis tulin mina ülakorrusele ning Alex tuli mulle oma ilusat kaarti ka kohe näitama. Ja siis nagu täiesti loomulikult küsis, et kas ma ei taha jõuluvanale kaarti teha. Ma siis ütlesin, et jah, võin teha küll. Selle peale Alex teatas, et tee jah, et siis saad kirjutada jõuluvanale, milliseid mänguasju sa tahad. Mul tuli vaikselt naer peale....no nii armas ja siiras laps lihtsalt!:)

Muidu läheb meil siin ikka mõnusalt....vaikselt tulevad jõulud lähemale, nii et ettevalmistused käivad..täna sai jälle piparkooke küpsetatud koos lastega. Ning mina kui tubli laps sain eile terve suure posu jõulukaarte teele saadetud (no ikka Ameerikasse oma kallitele sõpradele). Ning hakkab ka kohale jõudma, et varsti koju, nii et mu ajakava on suht kohtumisi ja tegemisi juba täis:D Loodan, et kodus olles jääb ikka aega natuke hinge ka tõmmata:D Aga tglt ma ei kurda, sest hea on kõiki sõpru/tuttavaid näha ja end oludega kurssi viia, et siis jälle pikalt-pikalt ära olla (ja no nüüd uuel aastal tagasi tulles olen ju kauem ära Eestist kui nüüd kokku tuleb).
Kuidas teil jõuluettevalmistused lähevad?
Kallid ja igatsen kõiki!
P.S. Kes pole veel minuga jõulude ajal kokkusaamist jõudnud kokku leppida, siis nüüd on viimane aeg....paar vaba hetkel ml veel on:D

Talvevõlumaa 2 ja jõulutunne põhjas;)

Kui eelmises postituses rõõmustasin meie lumerohkuse üle, siis täna olen ma laes kinni oma rõõmust. Ülevaade siis selline - eile õhtul sadas lund, siis jäi mingi hetk järgi ning täna hommikul välja vaadates oli lumesadu hoos ning on seda siiamaani. Väike fakt siia üldpildi saamiseks...hommikul 8 ajal käidi meil maja eest lund ajamas ning kui ma pärast 9 lastega välja läksin, oli oma 2-3 cm lund juurde sadanud. Ning hetkel suht upume lumme:P Meie lumememm, mis sai mõned päevad tagasi tehtud, on isegi oma punase mütsi täiesti lume alla ära kaotanud:)
...et siis selline pilt on meil hetkel rõdult avanemas....palun ainult, et mingeid liiklusõnnetusi selle ilmaga ei juhtuks:)
...ja see pilt on põhjus, miks ma üldse rõdule jooksin särgiväel(no siin teistmoodi ei saa...kesse ikka viitsib allkorruselt veel jopet või midagi ostima minna(A). Nii armas puu on lihtsalt.

Aga nüüd siis jõulutunde juurde...esimene märk jõuludest meie ümber (kui välja arvata need sajad reklaamlehed ja poekaunistused) oli piimapakk, mis meie külmkappi ilmus. Ma tean, kõlab imelikult, aga no vaadake ise:)Ülinunnu lihtsalt:)
Siis tuli H&M'ist pereemale pakk ning seekord ta ei kutsunudki mind seda avama, nagu tavaliselt...mu kahtlused tõusid...eriti pärast seda, kui ta mulle mõned päevad ennem poes käies oli maininud, et ega sa endale nüüd ometi pidžaamat ei hakka valima...;)Ja mis ma samal õhtul sain?...ikka oma varase jõulukingi. Aga ma pean mainima, et see on mu teine varajane jõulukink(A)
Ja järgmine hommik sain kätte teise poole oma jõulukingist. Minu arust on see KÕIGE nunnum kiri üldse, mis seal on.

Talvevõlumaa....

No enam-vähem nii võib siinseid viimaseid päevi kirjeldada.
Laupäeva õhtul sadas meil lund ning sellest ajast saadik on meil siin valge olnud:) Ja oi kui mõnus see on! Pühapäeval imetlesin lund rohkem niisama. Esmaspäeval oli nii mõnus tunne, kui hommikul lapsi lasteaeda viies lumi jalge all krudises....ma ei mäleta, millal see viimati juhtus. Igastahes...nautisin igat vaadet täiega. Ja õhtul, kui lapsed olid kodus, läksime õue kelgutama....mis siis, et pime oli:D Meil saab siin kohe maja eest kelgu peale istuda ja liugu lasta....Norra kohalikud mõnud:) Lapsed ka nautisid ja kilkasid...Alex ootas meil lund ikka täiega. Ja Julia rääkis ka muudkui kogu aeg, kuidas lumi on ikka lõbus:)
Täna hommikupoole oli jälle kelgutuur. Kui muidu ei viitsi lapsed eriti välja minna päeval, siis täna, kui mainisin, et läheks kelgutama, olid mõlemad kohe liikvel:) Ja kui kelgutamisest mõõt täis sai, hakkasime Alexiga lumememme meisterdama. Lumi on meil siin nii hea, võtab hullult hästi kokku. Ja jällegi, ma ei mäleta, millal ma viimati lumememme tegin. Igastahes, väga lõbus oli. Ja siin ka pilt meie töö tulemusest....lumemees sai aus ja päris suur:)
Nii et elu on ilus...jätkuks ainult lund jõuludeni:)
Jõuluettevalmistused on meil ka käimas...no natuke aega tagasi juba tegime oma esimese satsi piparkooke. Siin ka pildid meie põhimeisterdajatest....


Naljarubriik on meil siin suur ja lai. Ma pean üles panema pildi, kus Julia on sussivaras. Nimelt tõi Liisu mulle Eestist mu lemmiksussid...muidugi Snoopy omad. Ning Juliale need ikka kangesti meeldivad. Kogu aeg, kui diivani peal istun ja sussid niisama diivani ees lamavad, tuleb neiu ja annab nad mulle kätte, öeldes, et ma pean neid kandma. Ja siis ükskord pani ta need mult tuuri:) ...aga mida sa nii armsa sussivargaga ikka teed?;)