...ja jälle nädalake möödas

Aeg ikka lendab, kui keegi siin külas on. Aga samas on nii tore olnud! Mis luksus see tundub igal vabal hetkel lipsata kõrvaltuppa, istuda voodile maha ja jutustada eesti keeles. Või siis linna peal rääkida nii, et keegi ei saa aru. Ingliskeelseid filme eesti keeles kommenteerida (sellega harjumine võttis küll algul aega:D).
Päikeseloojangu valgel kuskil mäe otsas reidikaid teha;)
Vaielda selle üle, kas pärast päikeseloojangut on taevas roosalillakirjukas või roosamanna värvi....ja seda kõike ikka EESTI KEELES! Ma ei saa midagi teha, see keel on minu emakeel ja ma ei kavatse sellest loobuda. Nii raske oleks 24/7 suhelda teises keeles....isegi kui sa oskad seda teist keelt VÄGA hästi. Ikkagi.....mingi hetk mõtled, et tahaks seda nii oma keeles öelda, see oleks nii lihtne:P Aga KOLME nädala pärast saan AINULT eesti keeles rääkida. Ma ei jõua seda ära oodata:)
Muidu on ikka vaikselt samamoodi veerenud...ikka hästi ja mõnusalt. Lapsed on aina ja aina armsamad...kuigi vahepeal mul tekib tunne, et no enam armsamad ei saa olla. Aga saab!
Selle nädala väljakutseid oli kaks...vanemad juba ammu andsid teada, et nad tahavad laupäeval minna ühele pereisa firma poolt korraldatud üritusele, aga see toimub hotellis ning on ka võimalus ööseks jääda. Ning otsustasime, et ma olen siis laste eest vastutav. Natuke kartsin, sest polnud kunagi varem ju lapsi 100% ise magama pannud ning terve öö nende eest vastutav olnud. No nad magavad enamasti küll vist öösel ilusti, aga iial ju ei tea, millal üks neist öösel üles ärkab, midagi tahab jne. Aga kuna kolmapäeval oli pereisa sünnipäev, siis tahtsid vanemad restorani sööma minna..ja neil oli reserveering alles kell 8 õhtul. Mis tähendas seda, et ma sain siis laste magamapanekut 'harjutada'. Ei olnudki asi hull...pool üheksa hakkasime uneriideid selga panema, ettevalmistusi tegema...no Alex küll algul nata tegi häält, et ta tahab emmet, aga see läks üle. Ja kui nad juba voodis olid, siis mingi hetk Julia küsis emmet, aga kui kuulis, et nad on väljas, jäi lõpuks rahule. Ja seda edasi-tagasi jooksmist oli kõvasti rohkem kui tavaliselt. Lõpuks jäi Alex magama mingi 10 ajal ning Julia natuke pärast seda. See-eest tänu minu harjutamisele läks laupäeval veel paremini. Siis rääkisin lastele juba tükk aega ette, et täna emmet-issit kodus ei ole ja nad peavad ilma nendeta magama minema. Polnud probleemi:) Nii sain nad 9 ajal voodisse ning umbes pool tundi pärast seda oli vaikus. Küll oli hea tunne. Ja õnneks ei olnud ka öösel mingeid probleeme. Vaikus oli kuni kella 7ni hommikul, mil Alex tuli emme-issi toast emmet otsima, aga leidis minu ning otsustas minu kõrvale magama heita. Ning Juliast kuulsin kell 8, kui ta küsis oma jogurtit. Ütleme nii, et selle öö võib kordaläinuks lugeda.
Aga ma pean lihtsalt ära märkima, et kui Eestimaal oli lumetorm ja pool meetrit lund(vähemalt), siis meie saime siin lühikese pluusi väel pilte teha:P

Raamatuhoolik:P

Oih, nädal on läinud nagu lupsti! Mul hakkab ikka kohe kindlasti vanadus peale tulema...enam ei pane tähele, kuidas aeg mööda läeb:P
Igastahes...pealkirjas antudnimega ristiti mind siin eile õhtul msn'i jutluse ajal. Tuli jutuks, et ma sain just Kathy'lt USA'st paki, mis sisaldas kaheksat raamatut, millest seitse on igaüks vähemalt 400lk....kokku kuskil 2500lk lugemist. Nimelt tegemist kristliku ilukirjandusliku seeriaga, mis koosneb 16nest raamatust. Kui ma kaks aastat tagasi Ameerikas käisin, ostsime Kathy'ga selle seeria esimese raamatu, 'Left Behind'. Nüüd, kaks aastat hiljem jõudsin selle lugemiseni (no ma tglt lugesin selle suvel läbi) ning kirjutasin Kathy'le, et ehk ta saab mulle juurde saata. Mida ta muidugi ka tegi...ja mina olen eilsest paki kättesaamisest saadik ringi hüpanud ja oma raamatute üle rõõmustanud. Lisaks selle seeria raamatutele lisas ta mulle ka oma tütre Jan'i raamatu 'Family Forever', mis oli 100lk ja mille ma eile läbi lugesin. Lihtsalt nii hea oli!
Igastahes, see 'Left Behind' seeria räägib Jeesuse tagasitulekust..esimene raamat räägib sellest, mis hakkab maailmas toimuma, kui Jeesus järsku kõik omad üles võtab. Milline kaos ning mis teooriad tekivad jne. Meeletult huvitav on. Ma olen nüüd teise raamatu peaaegu lõpetanud.....üle 300lk eilse õhtu ja tänase päevaga. Ja ma ei saa raamatuid käest panna...:)
Mis head siis vahepeal juhtunud on? Suurim uudis on see, et Liisa on mul külas. Jõudis neljapäeval ilusti siia meile rongijaama, Kay (pereisa) käis tal järel ning tõi ta meile külla. Oeh, nii huvitav on päevad läbi vabalt Eesti keeles rääkida. Nüüd saan aru, mida pereema tundis, kui ma siia tulin....täielik keelesegadus. Kolme keele vahel lasta ei ole lihtne. No Liisuga räägin ju eesti keelt, vanematega inglise keelt ning lastega norra keelt. On alles palju keeli samal ajal! Aga ma ei kurda:) Käisime eile linna peal ringi...no enamasti ikka poodides tsekkamas...ja kujutage ette, Liisust juba kasu ka:D Olen siin paar kuud endale kindla lõikega pusa otsinud ja senimaani pole leidnud....Liisuga käisike 'Ginatricot' poes ning üks esimesi asju, mida ta pärast esimest garderoobiproovi kätte võttis, oli TÄPSELT selline pusa, nagu ma otsinud olen! Go figure!
Muidu on läänerindel muutusteta......külmakraadid meil alanevad, aga lund pole kuskil:( Olen kuulnud, et Eestis on lausa lumetorm...paluks siia ka saata meile:)Igastahes, täna oli päeva kõrgem soojakraad 0,2...lootust meil on! Aga nii meeletult igatsen lund, muud nagu polegi. Muidugi, ilusad külmad karged päikselised ilmad pole ka pahad, aga lund ei ületa siiski miski:) Selleks ma ju siia tulin!
Mis veel head? Lapsed on Liisu siiatulekust saadik suht illikukud olnud. No esimesel päeval nad eputasid, nii et olid nagu Duracelli-jänkud, aga nagu nunnud jänkud. Nüüd on nad vahepeal lihtsalt allakorrusele meid tsekkima tulnud ja siis istuvad meie juures natuke ning on nunnud. Mina igastahes ei kurda, teeb mu töö palju lihtsamaks. Eks ole näha, mis homme toimuma hakkab...siis oleme Liisuga lastega omapead. Kay läheb Oslosse tööle kaheks päevaks ning Daniela (pereema) läheb hommikul varakult tööle...:)
Hetkel kõik...andke endast teada, kuidas lumetormi üleelamine läheb ning paluks siiapoole ka seda saata:)

Vanadus, vanadus....

Igastahes....midagi pole teha, vanadus annab ennast tunda. Nimelt on mul juba aastaid olnud probleem külmade põrandatega.....nimelt külmad põrandad põhjustavad külmi jalgu ja see omakorda jalavalu:S Ja kuigi siin on meil toatemperatuur korralik...no alla 24 naljalt ei lange, siis põrandad on enamuses majas külmad:S Ainult vannituba on taevalik koht, kuhu võiks kohe magama minna. Igastahes...täna otsisin isegi oma villased sokid välja, aga abi ei mingit...ikka jalad valutasid. Kurtsin siis pereemale, kui ta koju jõudis...ja nata aja pärast otsis mulle veel teise paari sokke jalga...nii et olen nüüd õhtul käinud ringi kahe paari villaste sokkidega....ja kui aus olla, siis on tglt ikka veel tiba külm:S Aga ml on lootust paari päeva pärast sussid saada:)

Varem kirjutasin sellest, kuidas ma see aasta oma esimese kõrvitsa lõikusin...nüüd lisan pildid meie pisikestest trick-and-treat-itajatest...no muidugi ei käinud nad kuskil küla peal jooksmas...käisid ainult oma vanaemal õhtul külas....aga ilusad olid nad ikkagi. Alex oli meil muidugi kummitus..mis muud siis.
Ning Julia kass...ehk siis meiekeeli 'püss'[kirjutan hääldust, mitte kirjapilti].
Ja siin pilt meie Juliast 'räpparina'....eile õhtul enne magamaminekut leidis issi mütsi ja muidugi oli vaja see pähe proovida....ja oi kui nunnu ta välja nägi:D
See aga pilt pärast üht vanniskäiku....Julia oma ülinunnu hommikumantliga, mis issi talle Brüsselist ostis, kui septembri lõpus seal käis.

Nüüd juba pea nädal tagasi oli meil lumelootus....hommikul oli aknast vaadates pilt selline....aga järgmisel päeval oli sooja 13kraadi:S....aga nüüd on tglt jälle lootust....täna oli öökülma ning nädalavahetuseks lubas lund. Ja kui muud ei saa, sisi saab külma ilma vähemalt:) Midag ikkagi ju.

Tervelt kolm kuud....

Täpselt niipalju olen ma siin Norramaal nüüd elanud ( no tglt sai kolm kuud eile täis, aga ma olin liiga väss, et midagi kirjutada:P).
Ja kuna ma ei saa ikka oma WOW-vaimustusest üle, siis tegin igasugu pilte, et kõigile oma ilusaid pluuse näidata ja kekutada:P

...see on mu lemmik:) Pole minulik, aga see on nii arma ja mugav pluus...olen nüüd seda mitu päeva kandnud..:) Varsti peab vist kahjuks pessu viskama:(

Muidu läheb ka mõnusalt. Eile oli jälle keelekursus...tore, aga kurb on see, et meil on oma õpetaja neli korda juba puudunud ja selle aja jooksul on meil olnud kolm erinevat õpetajat. Loodame, et meie õpetaja on järgmine kord tagasi. Kardame, et ta terviseprobleemid on seotud ta rasedusega...nimelt teame, et ta on rase ja sünnitab märtsis...aga sinna on ju veel aega:P
Eile käisin ka ühe kursusekaaslasega kohvitamas enne kooli. Oeh...tundsin end jälle 'normaalsena'. Siin ma ju väljas niipalju ei käi ning ega see nii lihtne ka pole kui kodus....aga vaheldus on hea:)
Muidu läheb mõnusalt...lapsed on armsad ning tundub, et minuga ära harjunud. Olen siin juba mitu õhtut Julia'le tudiriideid selga pannud. Muidu sain seda teha ainult siis, kui kedagi teist kodus polnud:( Ning kui ta magamast tuleb, siis ei tule ka nutt enam nii kergelt, kui ntx emmet kodus pole:) Ühesõnaga...elu on ilus:)
Ja kuidas kodumaal seis on?

Mulle meeldib õppida...

Sellisele järeldusele jõudsin eile õhtul, kui aitasin pereemal õhtusööki valmistada. Kuna meil ülemise korruse köök oli tuld võtnud, kolisime ümber allkorrusele ning aitasin teha täidetud paprikat. Ja põnev oli...näha, kuidas ta teeb ning väikseid asju aidata teha ning mõelda, et tglt polegi kokkamine nii hull, kui välja paistab. Tuleb lihtsalt peamised trikid ära õppida ja lihtsaid toite teha:P
Mulle meeldib see, et õpin siin nii palju. Kuidas pesu pesta, nõudepesumasinat käsitleda, kokata, maailma lihtsaimat ja samas parimat kooki teha....olen nagu praktikant, kes alguses rohkem vaatleb kui teeb, ning kui teooria selge, hakkab vaikselt tegutsema:)
Mis veel head on toimunud? Eile käisin linnas jõuluoste tegemas. Nii tore oli. Plaanisin alguses hotellis olles seda teha, sest hotellist 100m oli suur-suur ostukeskus ning poodides valik suurem kui meil siin, aga ei õnnestunud. Taipasin eile, et olen seda tüüpi ostleja, kes vaatleb ja mõtleb ja käib viis korda edasi-tagasi, enne kui oma otsuse teeb. Ja seda on raske teha, kui sul on pisikesed lapsed sealsamas:) Niisiis tegin eile rahus oma jõuluoste....olen oma saavutustega rahul. Sain päris mitu kingitust valmis:) Ega selleks tuleb valmistuda...jõuludeks. Ja mida varem, seda parem. Siis jääb ära kõik see osturalli detsembris.
Hotellis olekust unustasin ühte super-head asja mainida. Nimelt avastasin kolm aastat tagasi Norras olles sellise poe nagu BikBok ja sellise nende toodangusarja nagu Wow. Sealt sain tookord oma lemmikpüksid, ning sellest ajast saadik olen igatsenud seal poes veel sopata. Asi on aga nüüd nii, et Wow'il on oma poed ning neid ei paista liiga palju olevat. Igastahes, meil siin Arendalis seda ei ole. Avastasin aga ühe neist poodidest Sandvika ostukeskusest. Muidugi pidin kohe sisse minema...ja midagi ostma. Ja leidsingi supersoodukad.....kaks pluusi 100 NOK'i eest...ja minu õnneks leidsin kaks ilusat pluusi. Muide, kui oleksin nad mõlemad originaalhindadega ostnud, oleksin maksnud kokku 300 NOK'i....ma lihtsalt armastan siinseid soodukaid. Üks nädal sain ju endale 50 NOK'i eest teksad:)
Muidu on vaikselt läinud....enam ja enam naudin aega lastega ning kuidagi rahu on südames. Vahepeal tundsin, et ma ei suuda siin hakkama saada....liiga raske. Aga nüüd on jälle hea olla ja ma usun, et olen õiges kohas=)

Kolm ööd hotellis

Luks elu on siin vahepeal olnud. Põhjus selles, et pereisal oli Oslos konverents ning otsustasime kogu perega väikese puhkuse endale korraldada. Igastahes, veetsime oma aja Oslost umbes 20km kaugusel hotellis, kus minu perekond on vanad tuttavad.
Siin ka paar pilti hotellist, mis, nagu mulle öeldi, on tglt konverentshotell, ehk siis pearõhk seal on konverentside majutusel, mitte turistidel. Luks on asi igastahes...ja ilus:)
Meeldejäävaid hetki olid ka nende kolme pika päeva jooksul. Esimene oli see, kui pidin lapsi esmaspäeva hommikul paar tundi hotellis lõbustama...no mida sa pisikeses toas välja mõtled? Õnneks tahtsid lapsed kodust tulles oma pallid kaasa võtta, nii et läksime nendega koridori mängima. Nimelt on see hotell ideaalne, sest ta on ehitatud neljakandilisest, keskel on auk, nii et kõigi korruste koridorid on kokkuvõttes ring. Igastahes, leidsime hea nurga ning veetsime seal kolmekesi mõnusalt aega.
Teine meeldejääv asi oli esmaspäevaõhtune IKEA külastus. Hotellist 5min oli suur-suur IKEA keskus, kus veetsime oma kolm tundi. Kõigepealt käisime alumise korruse läbi, kus oli igast ninni-nänni, ladu jne, siis läksime ülemisele korrusele sööma (jah, nii suur pood, et kohvik on ka sinna sisse ehitatud...ja mitte pisike kolme lauaga kohvik:P) ning siis läksime mööblit vaatama. Kõikvõimalikud toad..lastetoad, mängutoad, magamistoad, vannitoad, köögid jne jne jne....igastahes. Kui ma endale kodu saan, siis tean, kuhu tulla sisustust ostma:)
Järgmine meeldejääv seik oli teine öö hotellis. Nimelt on Alex vaikselt haigeks jäämas ( ei saa läbi nina kergelt hingata jne) ning seetõttu ajas ta terve öö endal tekki pealt, sest talle tundus, et hullult kuum on (nimelt jagasin ma sellel ajal temaga voodit). Nii ma siis terve öö muudkui tirisin talle tekki tagasi peale. Mis on aga päris naljakas, kui laps öösel unes sulle pahaselt toriseb, et sa seda ei teeks. Mulle igastahes tundus, et ma vaatasin vähemalt iga poole tunni tagant kella sellel ööl:S Raske öö....aga ega oma lastega mul kergem ei saa olema:)
Teisipäeva hommikupooliku (umbes kom tundi) veetsime me pereema ja lastega suures mänguasjapoes, kus kulutasime raha jõulukinkide peale (no mina eriti mitte:P). Igastahes...põnev oli!
Teisipäeva õhtul aga läksin omapead Oslosse, sest paar neiut Arendali kirikust õpivad/töötavad seal ning kui nad kuulsid, et Oslosse lähen, kutsusid nad mind lahkelt osa saame nende igateisipäevastest kokkusaamistest. Nimelt saavad nad umbes 5kesi kokku, kokkusaajad siis inimesed, kes on Arendali meto kogudusest tulnud Oslosse elama/töötama/õppima. Väga armas oli...vaatasime telekat, jutustasime niisama, palvetasime ning mul õnnestus sellel ajal isegi tekkida tunne, et ma olen ülekuulamisel. Nimelt oli neile nii põnev kuulda, kuidas elu Eestis on, kuidas suhtutakse Venemaasse jne:D Samas aga oli selline kokkusaamine nii hea, igatsen selliseid õhtuid. Loodan, et edaspidi õnnestub midagi Arendalis meil korraldada=)
Nüüd on aga minu blogilugejate kord teada anda, kuidas nende nädal on alanud;)