Jeeps, täna tegin oma esimese ametliku korraliku küpsetamise siinmail. Nimelt tegin lasange't endale ja pereisale õhtul. No niipalju oli lihtsam, et kastet sinna hakkliha peale ei pidanud ma algusest peale tegema, vaid siin on müügil mingi komplekt kus on kastme jaoks pulber ning peab lisama ainult vett ja piima. Aga siiski....päris armas küpsetamine oli. Ja see sai HEA.....ma ise hullult põdesin, aga tõesti mõnus oli. Ja homseks jagub ka:P Vähemalt pole homme söögimuret:P
Miks ma siis küpsetama olen järsku hakanud? Eks ikka sellepärast, et pereema lendas ju laupäeval koos Alex'iga Bulgaariasse ja ma üritan siis tubli perenaine olla ning pereisa ja Julia eest hoolitseda. Meil on see aeg siin täitsa mõnusalt läinud - saame Julia ja pereisaga hästi läbi ning neiu on ka minuga kahekesi olles rahulik ja armas.
Suur võit on see, et täna viisin ta lasteaeda, kuigi Alex'it ei olnud. Nimelt pole Julia varem üksinda lasteaias käinud - kui Alex on puudunud, on ka Julia puudunud. Aga reedel kasvatajad ütlesid, et Julia on viimasel nädalal meeletult nautinud lasteaeda ja ehk prooviks ta ikka üksi tuua - muidu kui jälle pikk vahe sisse tuleb, võtab tal lasteaiaga harjumine aega. Minu poolest see ju täitsa sobib, aga kartsin pereisa - et kuidas tema sellesse suhtub. Pereema aga veenis teda enne äraminekut, et saaks ikka loa Julia lasteaeda viia. Ja muidugi tuletati mulle veel eile õhtul meelde, et ma pean lasteaias ütlema, et kui Juliale ei meeldi üksi, siis nad helistaks ja ma lähen talle järgi. Kui ma aga talle järgi läksin, oli neiul nägu naeru täis ning jooksis ringi:) Ja kasvataja ütles ka, et see on tema arust senimaani Julia parim päev üldse - ja ta on lasteaias käinud alates augustist:) Nii et mina olen rahul ja õnnelik:) Vähemalt saab natuke kodust rahu nende kahe nädala jooksul:P
Laupäeval oli meil siin SUPER-ilm....päike paistis, sooja oli kuskil +20 ning ma sain ka korralikult päevitama...oma kaks tundi olin päikse käes..:) Ja siis hiljem me grillisime koos pereisa ja Juliaga...mõnus:) Ning pühapäeval (muide teist korda järjest) käisin kirikus. Oi kui mõnus! Eelmine kord juba öeldi mulle, et pean tulema, sest neil ülistus- ja palveteenistus. Ja tõesti, asi oli seda väärt! Hästi armas oli....kuna meil data ei töötanud, siis lauldi laule niisama, niipalju kui keegi teadis. Õnneks olid päris mitmed laulud sellised, mis ka eesti keeles...nii et ma siis vahepeal laulsingi eesti keeles. Kuigi see oli ikka hullult raske...viisi tean, aga sõnad ei tule meelde...ja siis nii mõnegi laulu puhul tuletasin norra sõnadest, et kuidas see eesti keeles ikka oli:) Ja siis olid teenistusruumi pandud üles palvekohad, kus sai pärast armulauda käia ja palvetada ja mõelda:) Hästi armas! Ning inimesed saavad soki, kui ütlen, et ma juba varsti siit lahkun....nad on alles hakanud minuga harjuma:P Mina aga olen selle aja ning selle erilise koguduse eest siin tänulik! Ma peaaegu et jääks siia ainuüksi selle koguduse pärast....aga pole õige aeg. Proovisin Jumalaga läbirääkimisi pidada, aga hetkel on mul siiski õige aeg minna tagasi õppima ning kes teab, mis pärast seda elu toob:) Norra on igastahes minu südames rohkem kui siia tulles:)
No comments:
Post a Comment