Täielik luiväli

...nii on selle nädala lasteaedaminekud meil igastahes möödunud. Kuna meil on pärast pikka lumeperioodi hakanud vaikselt soojaks minema (no nii paar plusskraadi), siis hakkab kõik sulama ning meie sissesõidutee on nagu paras uisuväli, mis on allapoole kaldu:D Igastahes, esmaspäeval polnud asi veel väga hull, sest pidepinda lume näol veel jagus. Siis pidin ainult vaatama, et hoiaks kõvasti kinni Julia vankrist ning samas Alex'ist, kes mul kõrval kõndis. Korra õnnestus siiski Alexil ka maha kukkuda....aga sellise luiväljaga oli see rohkem rõõm talle. Täna aga oli asi päris hull....ma ei saanudki kuidagi muudmoodi mäest alla, kui libistasin vaikselt(no vaikselt pole vist kõige õigem iseloomustus, kui su ees veereb laps vankriga ning kõrval libiseb teine laps) ning üritasin muudkui vaikslt jalgele pidurduspinda leida...mida oli siis niipalju, kui kuskilt jää alt teed välja oli tulnud. No õnneks jõudsime ikka õnnelikult lasteaeda kohale...aga suht kõhe oli küll vahepeal mul olla.
Muidu on aga elu ilus...eile ostsin oma viimase jõulukingi ära, nüüd vaja veel paar neist pakkida ning mõned kaardid veel teha...ja siis võivad jõulud minu poolest tulla! Jaguks ainult lund nii Eestisse kui Norra selleks ajaks.
Eile oli meil viimane norra keele kursus enne jõule....armas oli. Arutasime oma maade ja muidugi Norra kombeid (ja seda ikka norra keeles...me ikka areneme:D) ning pärast muidugi soovisime mõnusalt norra keeles üksteisele häid jõule. Korra saame veel selle grupiga kokku, 6.jaan, aga siis ei tea, mis edasi tuleb. Nimelt soovitas mul õpetaja ehk gruppi vahetada, et minna üle gruppi, mis pisut kiiremini edasi liigub....mõnes mõttes ei tahaks, sest õpetajaid on meil juba mitu jõudnud olla selle väikse aja jooksul ning inimesed on ka armsaks saanud. Samas aga oleks ju mulle endale kasulik....saaksin keelt rohkem õppida ning seda rohkem selgeks:) No näeb, mis ma välja mõtlen uuel aastal!
Ning siia veel pilt meie kohalikust pisikesest päkapikust, kes venna kostüümiga meil juba teist päeva ringi laseb:)