Tahtsin eile juba blogida ning oma päevast ilusa ülevaate anda, aga plaanid läksid pisut teisiti. Samas tundub, et olen viimasel ajal ainult negatiivseid asju oma elust siin leidnud, mis ei ole aga üldse aus, sest tegelikult on asjad päris head.
Niisiis...lastega seoses on positiivset nii mõndagi. Need võivad tunduda pisikesed asjad, aga minu päeva teevad nad kohe paremaks. See, kuidas Alex on saanud tagasi oma kombe hommikul lasteaeda minnes Julia vankrist kinni hoida, nii et mu kannatlikkust ei panda kolm korda nädalas hommikul vara proovile. Või see, et kui meil oli Juliaga raskusi hommmikul lasteaeda minekuga pärast mu Sveitsist tulekut, siis nüüd on jälle lasteaeda jäämine probleemitu....paneb ikka rõõmust hüppama küll! Ning kohe palju parem tuju on pärast koju minna:)
Ning see, et olen ise end pisut käsile võtnud. Tundsin pärast pühapäeva, et ma pean ikka ennast natuke liigutama rohkem kui ma seda seni olen teinud. Niisiis...läksin eile päeval maja taha metsa kondama, sest seal on jooksurajad. Ning natukese aja pärast tundsin, et kuigi olen haige, tõmbab kohe nii jooksma. Ja natuke ma siis vaikselt sörkisin seal, kuni hakkasid vastu tulema suured mudahunnikud ning veeloigud...mina aga müttasin vaikselt edasi...mõnus oli!
Teine asi, millega end käsile üritan võtta, on söömine. Mida ma ikkagi söön ja palju. Ei ole just eriti kasulik iga õgtu voodis sokolaadi süüa....nii ma siis olen üritanud puuvilju süüa või üldse söömist voodis vältida. No see vältimine ei tule väga hästi välja, aga õnneks leian vaikselt teisi valikuid:) Täiesti üritan loobuda kokast ja krõpsudest..mis pole aga lihtne, kui kokapudel on kogu aeg külmikus või krõpsud kappides ja laua peal laiali....
Tervis on ka täitsa hea....eile toppisin end umbes sadat erinevat asja täis....kreemid, tabletid, C-vitamiin, tee....ja õhtuks oli kurguvalu lihtsalt mingi hetk kadunud:) Nüüd on vaikne nohu järel ning natuke kurgukuivust, sest ma ei saa ju nina kaudu eriti hingata:(
Tänast päeva ma natuke kartsin....terve pikk päev lastega. AGa polnudki nii hull....emme tegeles lastega mingi hetk ja siis läksid nad issiga välja...siis sõime ning oli aeg magama minna....ja pärast seda tulid vanaema-vanaisa ning minust ei tehtud enam väljagi...ning siis oligi juba aeg minna keelekursustele....
Täna õhtul oli hästi armas. Tavaliselt panevad emme-issi lapsed voodisse, aga täna aitasin ma emmet. Nimelt olin koos siis temaga toas, kui lapsed voodisse läksid. Ja nii armas oli kuidas nii Alex kui Julia siis mulle nimepidi head ööd soovisid. Mu süda kohe sulas...:) Muidu on ikka nii, et hea, kui nad käskimise peale 'Gud natt' soovivad:P
Ilus on see elu siin!