...natuke veel pereema-tunnet

Eile öösel voodis tuli meelde, miks ma eile nii pereemana end tundsin. Nimelt oli asi nii, et tulime lastega 12 ajal õuest, siis panin nad köögilaua taha joonistama, ise tegin neile süüa. Pärast söömist oli minu plaan nad voodisse kohe panna, aga muidugi tahtsid nad mängida veel. Ja kuna nad said nii hästi sel hetkel ise läbi, kasutasin aega riiete kokkuvoltimiseks, mis olid juba kuivad. Sain selle enam-vähem tehtud, siis panin lapsed voodisse, jätkasin riiete voltimist ning pärast tõin altkorruselt pesumasinast uue laadi puhtaid riideid, mis oli vaja kuivama panna. Pärast seda leidsin, et on aeg ise midagi süüa ning kui kõht täis, oli vaja muidugi köögis kord majja luua (vajaduse all mõtlen, et mina ise tundsin vajadust, mitte et mul see kohustus oleks, aga sisemine vajadus). See tähendas, et võtsin puhtad nõud nõudepesumasinast välja, asetasin kappi ning panin kokkukogunenud mustad asemele. Oeh, ja pärast seda istusin teleka ette maha ning vaatasin Grey Anatoomiat....oi kui hea see tundus. Ja täna suht sama drill....lapsele lasteaeda järgi, emme pani magama, siis pisike lõuna, tv ja jälle riietega tegelema. No kuidas ei teki niimoodi pereema tunnet:P
Täna käisime ka Macis üle kahe kuu. Saime pisikese printsessi sööma vähemalt. Muidu on ta meil jogurti-dieedil. Ja laste hoidmise hea boonus on veel see, et kui issi ostab neile pehmet jäätist, siis tähendab see seda, et mina saan pea terve Julia portsu ära süüa. I like ice-cream....especially with chocolate on top:)