Mõnus nädalavahetus

Seekordne nädalavahetus oli tõesti tore. Nimelt otsustasin, et aitab ainult kodus istumisest....nii siis võtsingi ette ning kutsusin Rebecca oma keelekursuselt laupäeval kolme ajal linna. Niisiis ajasin end majast välja ning käisime kahekesi poodides, kust ma muide leidsin endale saja krooni eest teksad. Ma lihtsalt armastan siinseid pidevaid soodukaid, mida poodidest leida võib:P Kuigi Norra on kallis maa, saab siin päris odavalt elatud, kui natukene pingutada=) Pärast seda läksime kohvikusse sööma, sest olime mõlemad näljased ning istusime seal pea kaks tundi ja ajasime juttu. See oli esimene kord minu jaoks niimoodi lihtsalt kellegagi välja minna ning suhelda. Hästi mõnus oli, ning õppisime Rebeccaga üksteist natuke rohkem tundma. Ta on nimelt Põhja-Iirimaalt pärit, õpib muidu Sotimaal ülikoolis ning hetkel veedab oma aastat siin Norras oma uurimusprojekti kallal töötades. Igastahes tegime plaane, et peaksime mõni nädalavahetus minema ümberkaudu ringi vaatama natuke rohkem ja tutvuma sellega, kus me elame. Muidu elame siin terve aasta, aga lõpuks ei tea midagi muud kui seda, mis poed linna peal olemas on:P
(Siin ka pilt kogudusest)
Täna, pühapäeval, jõudsin hommikul kirikusse ka. Täna oli jälle koor laulmas ning see oli lihtsalt nii vinge. Ning külalispastor oli ka. Ta jutlustas. Ja kuigi järjekordselt polnud mul tõlget, ma eriti ei muretsenud. Nii mõnus on lihtsalt istuda kirikupingis ja nautida seda õhkkonda. No natuke sain ikka aru ka, ning kui kirjakohti loeti, siis sain neid järgida oma eestikeelsest piiblist. Aga kõige toredam on võõras keeles laulda. No oskan enam-vähem norra keelt juba lugeda, nii et selle taha asi enam ei jää. Ja aru saan mingi 30% sõnadest võib-olla....kuid kokkuvõttes suudan tihti mõttes teadaolevate sõnade kaudu aru...see on hea ju. Mõtlesin just täna kirikus, et tegelikult on nii hea, et ma kirikus saan käia, sest tänu sellele mu norra keel areneb valdkonnas, milles muidu ma eriti midagi ei õpiks ju. Vähemalt saan siis niipalju oma sõnavara ise laiendada. Ning kuna mul on ka norrakeelne Uus Testament, saan ka niimoodi oma sõnavara vaikselt laiendada. Kirikus käisime juures on veel see hea asi, et saan uusi sõpru ning tuttavaid. Täna tutvusin ühe järjekordse noore perega (keda selles kirikus on päris palju), kelle isa käis kunagi siin koolis, mis on meie majast 500m. Neil on kaks armsat last, 1,5 ja 4,5 aastased poisid. Igastahes, hästi mõnus on suhelda erinevate inimestega. See on see, mida ma olen igatsenud siin olles.
Tahan kindlasti ka järgmine pühapäev minna...nimelt on neil spordi-teenistus, mis leiab aset mingi kooli spordihallis. Väga põnev tundub! Pean oma spordiriided välja otsima:P Kuigi ma hetkel ei tea veel, kuidas sinna saada, lubati minu eest hoolitseda. Nimelt üks naine, kellega ma eelmine kord kirikus olles rääkisin, võttis mu telefoninumbri ning lubas minuga ühendust võtta, et kuidas ma sinna kohale saaks. Nii armas!