Haiguse tähe all....

Täpselt nii on need viimased kaks päeva läinud. Võin öelda ainult, et õnneks on need päevad möödunud haiguse tähe all ainult minul, mitte lastel ega muul perel. Ja täiega loodan ka, et ma ei nakata seekord kedagi, nagu siis, kui ma siia tulin. Igastahes...õnneks ei ole haigus kõige hullem. Algas natukese kurguvalu ja nohuga, nüüd on nohu suurem, aga kurguvalu on pmst olematu. No usun, et seda ka natuke tänu sellele, et ma hakkasin eile kohe varmalt C-vitamiini sisse jooma/sööma ning teed jooma. Oi kuidas mulle ikka meeldib tee!:P
Tänast päeva kartsin kõige rohkem, sest pidin lastega päris palju koos olema. Kartsin just, et ehk jäävad ka haigeks. Aga õnneks viis issi nad paariks tunniks hommikupoole ka õue ning hetkeseisuga ei ole kummalgi midagi viga. Usun, et ei saa ka olema.
Muidu on päevad vaikselt möödunud. Vahepeal tundub, et aeg nii venib, siis jälle avastad, et oi, ongi juba laupäeva õhtu. Midagi väga erilist me vahepeal teinud ei ole. Niipalju, et korjasime eelmine nädal Alexiga lehti, mille panin oma raamatute vahele kuivama ning neljapäeval otsisin need välja ning liimisime ja joonistasime metsa nii Julia kui Alex'iga. Täitsa lahedad pildid tulid.
Edasiminekut on niipalju, et kui varem Julia joonistas niisama suvaliselt, siis nüüd on ka tema hakanud rohkem huvi tundma värvimise vastu. Vahepeal tuleb tal see juba enam-vähem välja. No ikka üle joone läheb tugevalt, aga on näha, et neiu on püüdnud. Teinekord aga võtabki suure kaarega ning auto, mis seal all värvimiseks on, saab tugevalt sama värvi ümbruse ka endale:) Täna üritasin teda natuke aidata, aga ta ikka tahtis rohkem joone peal värvida, mitte sees. Eks jätkame pingutusi:)
Alex joonistab aga aina ja aina ilusaid pilte. Emme-issi ostsid selle nädala algul pisikesed plastmassist kujud, millel saab siis loomade piirjooned joonistada ning siis värvida. Alex veel õpib nende tugevalt kinnihoidmist, et tuleks äratuntav loom, aga asi ei ole halb. Lihtsamate loomadega saab ta juba hakkama. Ning eriti meeldib talle, kui ma talle terve posu mereloomi ette teen ning neid ta siis muudkui värvib:)
Täna käisime õhtupoole emmel ka töö juures külas. Saime pisut süüa (ta nimelt töötab kohvikus) ning käisime ka soppamas. Ikka toidukraami. Armas oli aga see, et enne minekut andis pereisa mulle 200 NOK'i, et saaksin endale mingeid maiustusi ja asju osta, kui tahan. No ma ei kasutanud veel seda raha, aga küll ma jõuan. Teisipäevaõhtuti keelekursustelt tulles külastan ikka toidupoodi, et sealt endale midagi osta. Nüüd võin seda vähemalt süümevabalt teha:P
Kuidas aga teil on läinud? Andke aga teada, ootan huviga uudiseid oma sõpradelt:)
Kallid