Huvitavaid seiku...

Eilne päev oli huvitav. Jõudsime pereemaga järeldusele, et lapsed vist kooskõlastavad oma jonnimised omavahel. Nimelt kui Alexander hommikul jonnine oli, siis oli Julia kukupai, istus vaikselt köögilaua taga ja mängis. Ning kui Julial tuli hiljem jonnituju, siis oli mul Alexiga väga tore koos olla. No selles suhtes on hea, et nad üritavad meid ikka säästa=) Mis ei tule aga jutugi alla õhtul, kui mõlemad väsinud või kui Alex lasteaiast tulles on oma lõunauinaku vahele jätnud.
Eile oli ka teisipäev, mis tähendab järjekordselt minu jaoks 1.5 tundi linna peal poodides, kuni lähen kursustele. Natuke ohtlik on see aeg, sest kipun siis muudkui asju ostma. No seekord seda ei teinud, aga eelmisest korrast on mul ilus kampsun ette näidata:P Nüüd aga otsustasin, et kuu lõpuni olen kuival, sest ikkagi lennupiletid koju vaja ära osta. Eks näis, kuidas see välja mul tuleb:)
Täna algas päev aga tüüpilisest erinevalt. Tavaliselt on lapsed voodist väljas juba enne kaheksat ning kui mina lõpuks pärast kaheksat ülemisele korrusele jõuan, siis käib juba tamburai. Täna aga tulin 5 pärast kaheksat üles ning vaikus oli. No lapsed olid küll üleval, kuid mõlemad veel voodis ning emme oli just Juliale hommikuse jogurti valmis teinud. Nii et täna venis lasteaeda minek vaikselt edasi. No lõpuks pärast poolt üheksat saime lapsed ikka vanemate voodist välja (jah, nad olid vahepeal sinna ümber kolinud) ning hakkasime riidesse panema. Muidu polnud probleeme, aga kuna Julial oli autoga pluus pidžaama all, hakkas ta nutma, kui seda ära tahtsime võtta ning body selga panna. Ja ega ei jäänudki muud üle, kui veenda teda, et võtame selle korraks ära ning paneme siis selga tagasi. Ja täna õhtu oli sama jama, kui body oli vaja sealt alt jälle kätte saada. Meil on igastahes väga suur autofännist neiu majas:)
Täna õhtupoole ehitasime 'maja'. Mis nägi siis nii välja, et Alex laotas oma voosi äärtele tekid, et valgus sisse ei tule ning siis ronisime voodi alla. Muidugi tahtis Julia ka tulla, aga kui ta oli sinna saanud ning siis kogemata pead tõstes selle ära lõi, oli ta ka läinud, sest see maja oli 'au-au'. Ning nutikas neiu, nagu ta on, leidis endale oma maja - seinakapi alumisele riiulile. Järjekordselt rahu majas=)
Nüüd on aga majas vaikus, sest lapsed magavad ning vanemad läksid sõitma. Nimelt pidi pereema täna õhtul pereisa autoga sõita saama:)