Pikk päev

Järjekordne päev on õhtus ning täna oli see päev, kus sain pmst terve päeva lastega üksinda olla. Seda tänu sellele, et täna olid pereisa vanaisa matused. Tundub tavaline? Mitte juhul, kui ise oled juba 50. Aga see võimalus oli meie pereisal...näha oma vanaisa ka veel selles piisavalt kõrges vanuses....and for the record, vanaema on tal veel elus:)
Igastahes...tänane päev oli kokkuvõttes tore. Üle pika aja sain end juba kell 8 voodist välja (tavaliselt ei suuda ma end jalule ajada enne poolt üheksat:P), ning, nagu enne mainitud, veetsin peaaegu terve päeva üksinda lastega. Hea oli see, et neil mõlemal oli hea tuju (ka neiul, pärast hommikust paanilist ja pisaraterohket lutiotsimist) ning saime ilusasti mängida ning väljas käia. Hetkel on meil siis päevakorras liimimine...mis tähendab, et Alexander lõikas värvilisest paberist 'kingi' välja ning liimis need paberile ning Julia võttis lihtsalt valge paberi ja plätserdas seda liimipulgaga. Lõbus oli nii neil kui mul:)
Lõunasöök läks ka enam-vähem. Kui Alexander hakkas protesteerima, et tema kartuleid ei söö, lubasin ta otse voodisse saata. Rohkem kartuli koha pealt probleemi polnud. Julia aga leidis, et minu singi-juustu võileib on tema salaami-majoneesi omast parem ning nii ma enda võileivast ilma olingi:D
Julia on harjunud enne lõunauinakut ja ka õhtul jooma lutipudelist jogurtit ning kui ma siia jõudsin, ei võtnud ta seda vastu kelleltki teiselt peale emme või issi. Täna oli siis minu ülesanne esimest korda minu käest jogurtit jooma panna. Ja tänu Jumalale see ka õnnestus. Alguses küsis neiu küll emme ja issi järgi, aga kui ütlesin, et nad ei saa praegu teda kuidagi aidata, leppis ta minuga. Ning ka uinakule minek polnud probleem. Julia panin lihtsalt tema voodisse, kus ta harjumuspäraselt endaga veel juttu ajas ning Alex palus mind, et ma tema kõrval natuke pikutaks. Mida ma ka muidugi tegin, üritades ise silmad võimalikult lahti hoida, sest eelmine öö sai alles kell 3 magada mindud (see on see, kui näed mingi filmi algust, mida olen kunagi ammu-ammu näinud, aga ei mäleta ühti, mis seal toimuma hakkab:D).
Õhtupoolik oli samuti rahulik, saime uued värvimisraamatud (lahedad mustal paberil spets pliiatsitega) ning tantsisime laste toas nii, et võhmal. Samuti sai hommikupoole korjatud lehti/lilli paberile kleebitud ning oh seda rõõmu, kui emme hakkas roose ära viskama ning andis kroonlehed meile liimimiseks. Sealt tuli isegi minul paar ilusat lille välja (minu varjatud kunstiand otsustas end korraks ilmutada:D).
Õhtuse poeskäigu järne üllatus mulle oli see, et sain endale õhe topi...selline helesinise-valge triibuline. Nii armas. Ja samuti oma tellitud šokolaadi....can't live without it:D
Nüüd siis istun arvutis, klõbistan klaviatuuril ning just natuke aega tagasi lõpetasin jäätise söömise...elu on ilus!

Tänase päeva killud:
1)Alex avastas nikotiininätsu ning muidugi tahtis seda proovida. Emme siis ütles, et ei saa, need on issi omad ning seletas, milleks need on. Alex siis küsid siiralt: " Kas issile meeldivad need?" Mina kõrval naersin ning emme muigas, ütitades välja mõelda, mida lapsele vastata.
2) Vanemad käisid õhtupoole poes ning kui nad tagasi tulid, olin ma lastega vaikselt nende toas ning kui sealt välja tulin, siis ema küsis, et mis toimub, kuidas me nii vaiksed oleme. Et ta oli mõelnud sisse tulles, et vast sellepärast on vaikne, et mul sai lastest villand ning ma tapsin nad ära ning põgenesin:D (Ma ei saa, kuidas saab keegi niimoodi oma lastest mõelda:D) Mille peale mina naersin, et miks ma siis ära põgeneks, kui lapsed surnud on. Et siis ju hea elu alles algaks siin. TEAN-TEAN - julmad naljad...aga mis sa teed:D

Tänase päeva tõdemus: isegi kui lapsed on vahel jonnised ning kaklevad omavahel ja sa mõtled, et appikene, nad on nõmedad, siis kui tuleb see hetk, kus mängides nad siiralt naeravad, kaob kõik see halb ning sa saad aru, miks nad ikka sulle nii armsad on:)