Olles enam kui kuu aega elanud Norramaal, tulin mõttele, et peaks endale ikka blogi tegema, et kõik toredad kogemused ja juhtumised kirja panna. Kuna ma ei pea päevikut ega midagi, siis see oleks ainuke koht, kuhu asju kirja panna, et head mõtted ja mälestused ei ununeks ning teistel oleks ka hea lugeda, millega ma siin tegelen.
Kuidas siiatulek üldse alguse sai? Üle aasta aja unistasin, et tahaks Norra elama minna, ning soovitavalt au pair'iks. Nii ma siis otsisingi jaanuaris üles netileheküljed, kust saab endale perekonda otsida. Pärast mitut kuud otsimist sain positiivse vastuse perekonnalt kahe lapsega. Tundusid nad armsad ja huvitavad. Nii siis nad helistasidki mulle üks õhtu ning rääkisime asjadest, nende ootustest, minu küsimustest jne. Vahepeal olin jõudnud muidugi ka teise positiivse vastuse ühe teise pere käest saada - üksikisa kahe pojaga. Kuid nendest ei suutnud ma niimoodi vaimustusse sattuda ning pärast paari meili vahetamist ütlesin, et ma pole ikka nende jaoks õige. Niimoodi siis ütlesingi esimesele perele, et tahan neile lapsehoidjaks tulla, ostsin piletid ning jäin ootama 11.augustit, et aastaks ajaks Norra elama tulla.
Ja siin ma nüüd olen, õnnelik ja rahul oma eluga.
Lühidalt siis perest ja minu eluolust hetkel. Vaatan kahe armsa lapse järgi: just kaheseks saanud Julia ja 4,5ne Alex. 
Mõlemad on toredad ja armsad lapsed, kui muidugi välja arvata mõningased jonnituurid jne. Aga kellel neid ei oleks? Isegi täiskasvanuna võin öelda, et ka mind külastavad need 'sõbrad' vahepeal. Muidu aga saame hästi läbi ning progress siiatulekust tänase päevani on olnud märkimisväärne. Kui siia tulles ei tohtinud ma väikese neiu poole pmst vaadatagi, siis nüüd oleme head sõbrad ning kui vanemaid pole silmapiiril, saame riided vahetatud, nututa lasteaeda mindud ning isegi lõunauinaku tehtud:)
Poiss oli minu suur sõber juba algusest peale. Nagu ema naerab, siis Alexile on alati noored neiud meeldinud. Ja ega minagi erinev pole. Vahepeal lasteaeda minnes või sealt tulles on probleem, sest ta jalad ei taha piisavalt kiiresti liikuda, kuid ntx täna oli ilus päev, nii minnes kui tulles polnud probleemi. Ja peaks mainima, et täna sai lasteajast lausa naeruga tuldud.
Vanemad on ka toredad. Ema on bulgaarlane, väga muhe ja lahke ning kannatlik ja rõõmsameelne. Isa on ikka norrakas, miks muidu nad Norras elaks, onju? Tema on samuti rahulik ning paras naljataja ka.
Kokkuvõttes võib öelda, et elu nende neljaga on tore.
No comments:
Post a Comment