Lühidalt saaks sellise pealkirjaga tänase päeva kokku võtta. Ning igaüks, kes näeb sellist pealkirja, peab arvama: 'Küll tal oli hea päev täna'. Oli jah!
Esiteks võtsin ma kätte ja magasin kella 11ni...küll oli mõnus. Ja muidugi tänu minu teada-tuntud ninale õnnestus mul üleskorrusele jõuda just siis , kui pannkoogid valmisid. Selline tunne, nagu täpselt minu jaoks neid pannakaid tehtigi . (A)
Teiseks oli täna see päev, kus päike paistis nii soojalt, et oli võimalik T-särgi väel väljas olla....kuigi ma alguses ei viitsinud. Kuid siis pereema veenis mind, et mu keha vajab seda E-vitamiini, mis on võimalik saada päikeselt nendel vähestel päikesepaistelistel päevadel. Muide, uurimus pidavat olema kindlaks teinud, et just Skandinaavia inimestel on liiga vähe E-vitamiini kehas, sest siin on nii vähe päikesepaistelisi päevi. Nii et need päevad, mil päike paistab, tuleb ära kasutada:) Mida me siis kõik ka tegime - kes mängis rõdul, kes pesi rõdu, kes istus niisama:P
Kolmandaks oli täna laupäev, nii et me käisime pereema vanematel külas ning viisime Alexi sinna ööseks ( ja tänane eri oli see, et jätsime esimest korda ka Julia sinna ööseks). Seda kõike sellepärast, et mina tahtsin minna rahvusvahelisele õhtule ning vanematel oli plaanis minna restorani kahekesi. Ning kes siis Julia järele valvaks, kui me mõlemad väljas oleme? ....selles osas on vanaemad-vanaisad ikka asendamatud. Igastahes, muidugi sai Alex seal olles võrguga kala püüda, kuigi enamus, mis ta sai, olid mingid imelikud läbipaistvad jalgadega loomakesed, kelle nime ma eesti keeles ei tea(A). Aga selle eest tean, et norra keeles kutsutakse neid 'reeke' - kirjapildi eest ma ei vastuta, nii hääldatakse ainult. :D Ja muidugi saime me süüa šokolaadikooki, mis oli ülihea (järjekordne vanavanemate omamise boonus;D)!
Kella 7ks viidi mind siis linna, kus oli toimumas Ubundu koosviibimine, mis põhimõtteliselt on kõigile mitte-norrakatele, kes elavad siin Arendali 'kommuunis'. Seal oli siis igasugu rahvast üle kogu maailma - alustades Indiast ning lõpetades Ameerikaga. Mina sain jutule ühe norrakaga (okou, vales kohas teine....aga noh, ta õpetab rahvusvahelises koolis...so she made the cut:D), naisega kohast Väike-India (kui ma ei eksi), siis oli meie lauas veel Alex minu norra keele grupist (kes on ameeriklane), üks prantsuse neiu ning veel üks mees, kelle päritolu ma ei tea...ei tulnud jutuks kuidagi:D Igastahes oli nii tore kuulata, kuidas inimesed on siin Norras elanud, kes vähem, kes kauem ( no ntx see naine Väike-Indiast on siin olnud juba 60ndate algusest, ning, muideks, tuli samuti siia alguses au pair'iks). Ta on nii palju asju teinud, kasvatanud lapsi, samal ajal õppides, siis õpetanud rahvusvahelises koolis ning on nüüd pensionär, kes vahepeal ikka veel töötab koolis ning annab tunde, mis talle endale meeldib. Nagu ta ise ütles, on ta hetkel 'freelancer', mis siis eesti keeles on vist vabakutseline. No ntx praegu annab ta draamatundi. Mis mulle meeldis, oli see, et ta räägib prantsuse keelt suht hästi. Ma tundsin, et nii kui ma kuulsin, et see neiu meie lauas on prantslane, ja kui ma veel kuulsin neid omavahel rääkimas, kuidas mu armastus selle keele vastu tagasi tuli. Olin suutnud selle kolme ülikooliaasta jooksul kuidagi enam-vähem maha matta, kuid nüüd tundsin, et pean ikka uuesti hakkama seda keelt õpetama. Kes teab, kui mul veab, leian endale siit veel eraõpetaja. Nimelt lisaks sellele neiule, kes mu lauas istusin, kohtasin selle õhtu jooksul veel üht prantslast, kes on siin 8 aastat elanud.
Kokkuvõtteks võib öelda, et täna oli ilus päev!
Meenutus eilsest: Eile käisin pereema ja lastega ühe bulgaaria perekonna vanema lapse sünnipäeval, mis tähendas, et seal oli kohal 5 last, kellel kõigil (peale meie laste siis) olid mõlemad vanemad bulgaarlased ning istusin pmst terve õhtu bulgaarlaste seltsis. Mis omakorda tähendas, et terve aja, mis ma seal olin, ei saanud ma aru midagi, mida täiskasvanud omavahel rääkisid. Miks see aga märkimist väärib, on see, et kuigi ma ei mõistnud nende juttu, oli seal kuidagi nii kodune olla, sest nende käitumine oli nii sarnane ühele tüüpilisele eesti sünnipäevapeole. Nii ma siis istusin seal ning lihtsalt nautisin seda olemist.
Päeva nali: no see ei ole otseselt tänase päeva nali, aga kõige naljakam asi hetkel meie peres on see, kui 2ne Julia tantsida tahab. Nimelt tähendab see seda, et ta lükkab oma pepu hästi taha ja hakkab hüppama....see on lihtsalt kõige naljakam ja armsam üldse:D
Päeva mõte: Mõistmata keelt, võid sa siiski saada väga hea ülevaate sellest, millised inimesed on, milline õhkkond valitseb seltskonnas jne. (ja ma ei ütle seda ainult oma eilseõhtuse sünnipäevapeo kogemuse põhjal. Sama elamus oli mul esimest korda kirikusse minnes - ma ei mõistnud pmst midagi, kuid seal oli lihtsalt NII hea olla...) Soovitan järele proovida!
No comments:
Post a Comment