Tagasi kodumaal

Viimane aeg vist teada anda, et ma olen nii üle nädala tagasi kodus olnud. Jõudsin siis Tallinna lennujaama lennukil ja meeletu pagasikogusega 9.juuni kell 21:30. Muidugi jäi klassikaliselt Norwegian Airlines oma lennuga pool tundi hiljaks, aga see selleks. Kõik läkski väga hästi, sest tänu sellele jõudsid mu vanemad mu õe pool ennem ära käia ja saime kohe Võru, oma kalli kodulinna poole sõitma hakata. Need 8 pikka päeva, mis ma olen tagasi olnud, on läinud linnutiivul. Olen jõudnud päris paljud inimesed ära näha, külastada Tartut, Pärnut ja Tallinnat ning endale uue läpaka soetada ning isegi tööpakkumine on õhus. Olen näinud Jumala juhtimist minu elu korraldamisel ning jätkan Tema usaldamist ka edaspidi, sest olgem ausad, Tema on kõvasti targem kui mina. Lahtine osa minu elust on veel minu õppimissoov, sest ei tea, kas saan Tartu Ülikooli suulise tõlke magistrisse sisse või ei. See selgub aga 13.juuli, pärast minu sisseastumiskatseid 9.-10.juuli.
Natuke ka siis minu viimastest päevadest Norras. 31.mai istusin Arendal'is rongile ning põrutasin Stavanger'i, et veeta viimased 8 päeva oma sõbranna ja tema vanemate ning vendadega. Mainin siia veel niipalju juurde, et viimane kord käisin ma seal 4 aastat tagasi ning siis veetsin sõbranna juures terve kuu ning aasta enne seda veetsin seal kaks nädalat. Nii et see on minu jaoks oluline koht ning superlahe oli sinna üle nii pika aja jälle tagasi minna! Igastahes, loodus oli super nagu alati, esimesed päevad oli tuuline, aga samas päikseline ning viimased päevad tuli hooti hoovihma:) Aga ilm oli selle aja jooksul kõige väiksem faktor!
Nii, selle natuke rohkem kui nädala jooksul sain käia ära mäe peal, mis on sõbranna maja juurest nii 20 mintsa üles kõndida ning merepinnast on see nii 130m. Vaade on ilus, sest mu sõbranna elab kohe ookeani ääres pisikese saare peal. Siis sain üle vaadatud ja peaaegu sõbraks lastega, kellest vanem oli veel emme kõhus, kui ma viimane kord seal olin (nimelt siis Elise vennalapsed, kellest vanem siis 3,5-aastane neiu ning noorem 1,5-aastane poiss). Siis sain mõnusalt aega veeta Elise (mu sõbranna siis:P) teise vennaga, kes on 25( mu õest kuu noorem, nagu ma nüüd avastasin) ning avstasin, et ta on NII palju muutunud, et peaaegu šokk:P Ja kõige lahedam oli see, et Elise vanematega rääkisin 97% ajast norra keeles, sest nad keeldusid inglise keelt kasutamast, kui kuulsid, et ma oskan küll nüüd norra keelt. Selle viimase üle olin ma tegelikult vägagi õnnelik, sest sain oma viimased päevad norra keelt praktiseerida ning seda täie rauaga täiendada. Ntx eile oli nii, et sain Elise isalt posti teel kirja, mis oli muidugi norra keeles, ning kui seda Reelikale ette lugesin, oli endal ka imelik:P No nii ikka ei lähe....ma ei tea kuidas ja mis nipi läbi, aga pean ikka oma norra keele elus hoidma ning seda edendama. Aga eks see ole natuke tulevikumuusika, sest hetkel on mul suht terve suvi ära planeeritud ning hetkel on käsil suur tõlketöö:)
Loodan, et mingil määral vähemalt jätkan oma blogindust, aga midagi kindlat ei tea.
Aitäh lugemast ning loodan, et edaspidi saan paljudega teist isiklikult kontakti hoida:)