Muffinid

Kronoloogiliselt minnes oli siin vahepeal meil pühapäev, mis möödus täielikult lebotamise tähe all. 12 üles, siis natuke lugemist ja palvet, siis peaaegu 4 tundi teleka ees, kus vaatasin Printsessi päeviku mõlemaid osi....lihtsalt nii hea, et meil ikka teine osa ka oli:D Pärast seda natuke netiaega ning siis oma tuppa lugema. Ja lapsi ei näinudki...sest nad olid terve aja vanavanemate juures ning kui nad pmst kell 9 koju tulid, olin ma juba omas toas. Täielik vaheldus veeta päev lasteta....
Esmaspäev algas ilusalt...viisin lapsed lasteaeda, kuid siis 11.30 helistati, et Julia on kuum ning higistab. Nii ma siis läksin talle järele....ja tõin mõlemad ära, sest Alex oli ka kahtlane. Kodus olid nad natuke vaiksemad kui muidu, kuid muud erinevust nagu polnud. Igastahes, kuna pereisa oli tööl ning pereema oma isal abis mingite paberite ajamisel, siis sain järjekordselt lapsed lõuna ajal ise magama panna. Ei olnudki kõige hullem:) Lapsed sain magama isegi. Pisike vahejuhtum oli see, et kui Julia juba voodis oli, otsustasin ta mähet vahetada ning lisaks sellele vahetusele sain ka ta küüned lõigatud. Tavaliselt röögib ta nagu rattal, isegi kui mainida küünte lõikamist. Ei tea, kas asi oli tema unisuses või milles, aga sain täitsa probleemideta selle suure töö tehtud:) Oi ma olin enda üle uhke sel hetkel:D
Õhtupoolik läks vaikselt, selle erinevusega, et eile oli meil siis päevakavas maalimine...jeps, jeps, kohe päris värvidega ja nii. Nad said väga ilusad teosed valmis...:) Juliale küll sümpatiseeris must, aga õnneks leidsime ka teisi värve.
Täna oli see päev, kus lapsed lasteaeda ei läinud, nii et sain pikalt nendega olla. Hommikul suutsin hoida neid tund aega emme juurde minemast, nii et emme sai natuke rahulikult magada...sest muidu on nii, et küll tahab üks vett, siis teine midagi muud jne jne jne. Selle asemel suutsime oma toas mängida ning telekast vaadata üht armsat multikat karust, kes elab sinises majas.
Hommikupoole küpsetasime ka šokolaadimuffineid (no neid ameerika-tüüpi, kus on olemas pulber, kuhu sa lisad ainult natuke vett ja õli). Ja ma pean mainima, et ma armastan neid....sest neid on lihtsalt NII lihtne teha. Siinkohal pean endale kogu aeg meenutama, et ma KINDLASTI ostaks neid pulbreid koju ka :P Siis saan ka kogu aeg muffinseid teha. Mugavus ruulib lihtsalt!
Tänane päev oli raske selles osas, et kui Alex pärast lõunauinakut üles ärkas, pani emme ta telkut vaatama ning läks siis ise ära poodi. Ning muidugi, kui Alex mingi hetk märkas, et emmet ei ole, hakkas ta teda nõudma. Jõudis allakorrusele ukse juurdegi joosta...kui ma siis järgi läksin ning ütlesin, et emme läks praegu ära, ütles poiss mulle, et ta ei taha mind, vaid emmet. No ma teadsin ise ka seda ju;) Ning siis otsustas üles tagasi minna ning öelda mulle, et ma ei tuleks üles. Lihtsalt nii raske on vahepeal, kui lapsed nõuavad emmet...eriti kui emmet ei ole. Need on need hetked, kus ma tean, et ma ei saa ju emmet asendada, aga natuke haiget teeb ikka. Ma ju üritan anda endast parima....
Täna oli teisipäev, mis tähendab, et mul oli norra keele kursus. Tore oli see, et saime käia 'keelelaboratooriumis', nagu nad seda kutsuvad. See on see koht, kus saame kuulata CD pealt ülesandeid ja neid täita, oma rääkimist salvestada ning seda siis kuulata. Not bad, not bad at all:P Palju oli kordamist, sest see oli meie esimene kord, mis tähendab, et tegime täitsa alguse ülesandeid ka. Tunnis aga õppisime täna seda, et kes mis ametit peab. Mul eriti lihtne: "Jeg er au pair." Nii hea on teha tööd, millel on rahvusvaheline nimi:D JA tänu sellele avastasime, et minu klassis on ka kolmas au pair...muidu teadsin ühte tüdrukut Serbiast, kuid nüüd tuli välja, et ka üks neiu Filipiinidelt peab meiega sama ametit:)

Päeva nali: Sirgendasin vannitoas peegli ees juukseid ning lapsed tulid siis uudistama, et mis ma teen. Muidugi pakkus see eriti huvi Alexile, kes üritas siis näha täpselt, mida ma seal asjatan. Sirgendasin just vasakult poolt ning tema oli minust paremal, ja arvas, et selleks, et näha täpselt, mida ma teen, on hea ettepoole end kallutada. Kallutas ta end aga seni, kuni põrkas kokku kapiuksega....no ma tean, et pole ilus teiste õnnetuste üle naerda, aga kujutage ise ette 4,5 aastast poissi, kes suured silmad suunatud minu poole vastu kappi põrkab....lihtsalt ülinaljakas. No pärast seda paigutas ta end ümber teisele poole mind minu tegevust jälgima:)

Päeva mõte: Emmet ei saa keegi asendada.