Tagasi kodumaal

Viimane aeg vist teada anda, et ma olen nii üle nädala tagasi kodus olnud. Jõudsin siis Tallinna lennujaama lennukil ja meeletu pagasikogusega 9.juuni kell 21:30. Muidugi jäi klassikaliselt Norwegian Airlines oma lennuga pool tundi hiljaks, aga see selleks. Kõik läkski väga hästi, sest tänu sellele jõudsid mu vanemad mu õe pool ennem ära käia ja saime kohe Võru, oma kalli kodulinna poole sõitma hakata. Need 8 pikka päeva, mis ma olen tagasi olnud, on läinud linnutiivul. Olen jõudnud päris paljud inimesed ära näha, külastada Tartut, Pärnut ja Tallinnat ning endale uue läpaka soetada ning isegi tööpakkumine on õhus. Olen näinud Jumala juhtimist minu elu korraldamisel ning jätkan Tema usaldamist ka edaspidi, sest olgem ausad, Tema on kõvasti targem kui mina. Lahtine osa minu elust on veel minu õppimissoov, sest ei tea, kas saan Tartu Ülikooli suulise tõlke magistrisse sisse või ei. See selgub aga 13.juuli, pärast minu sisseastumiskatseid 9.-10.juuli.
Natuke ka siis minu viimastest päevadest Norras. 31.mai istusin Arendal'is rongile ning põrutasin Stavanger'i, et veeta viimased 8 päeva oma sõbranna ja tema vanemate ning vendadega. Mainin siia veel niipalju juurde, et viimane kord käisin ma seal 4 aastat tagasi ning siis veetsin sõbranna juures terve kuu ning aasta enne seda veetsin seal kaks nädalat. Nii et see on minu jaoks oluline koht ning superlahe oli sinna üle nii pika aja jälle tagasi minna! Igastahes, loodus oli super nagu alati, esimesed päevad oli tuuline, aga samas päikseline ning viimased päevad tuli hooti hoovihma:) Aga ilm oli selle aja jooksul kõige väiksem faktor!
Nii, selle natuke rohkem kui nädala jooksul sain käia ära mäe peal, mis on sõbranna maja juurest nii 20 mintsa üles kõndida ning merepinnast on see nii 130m. Vaade on ilus, sest mu sõbranna elab kohe ookeani ääres pisikese saare peal. Siis sain üle vaadatud ja peaaegu sõbraks lastega, kellest vanem oli veel emme kõhus, kui ma viimane kord seal olin (nimelt siis Elise vennalapsed, kellest vanem siis 3,5-aastane neiu ning noorem 1,5-aastane poiss). Siis sain mõnusalt aega veeta Elise (mu sõbranna siis:P) teise vennaga, kes on 25( mu õest kuu noorem, nagu ma nüüd avastasin) ning avstasin, et ta on NII palju muutunud, et peaaegu šokk:P Ja kõige lahedam oli see, et Elise vanematega rääkisin 97% ajast norra keeles, sest nad keeldusid inglise keelt kasutamast, kui kuulsid, et ma oskan küll nüüd norra keelt. Selle viimase üle olin ma tegelikult vägagi õnnelik, sest sain oma viimased päevad norra keelt praktiseerida ning seda täie rauaga täiendada. Ntx eile oli nii, et sain Elise isalt posti teel kirja, mis oli muidugi norra keeles, ning kui seda Reelikale ette lugesin, oli endal ka imelik:P No nii ikka ei lähe....ma ei tea kuidas ja mis nipi läbi, aga pean ikka oma norra keele elus hoidma ning seda edendama. Aga eks see ole natuke tulevikumuusika, sest hetkel on mul suht terve suvi ära planeeritud ning hetkel on käsil suur tõlketöö:)
Loodan, et mingil määral vähemalt jätkan oma blogindust, aga midagi kindlat ei tea.
Aitäh lugemast ning loodan, et edaspidi saan paljudega teist isiklikult kontakti hoida:)

Viimased p2evad peres

Tagantj2rgi tuleb siis mu pea poole kuu muljetused mu elust au pair'ina.
Ega p2rast Norra rahvusp2eva midagi erilist enam toimunud. Kaks n2dalat peres l2ksid p2ris kiiresti. Viimati r22kisin, et Alex oli nii paar p2eva haige olnud ning Julia oksendas øøsel....oleks ma siis teadnud, et see oli alles j22m2e tipp:) Kokku oli meil pea kaks n2dalat haiglat majas. K6igepealt oli siis Alex palavikus, siis hakkas Julia oksendama, paari p2eva p2rast oli tal parem ja jooksis juba vaikselt ringi, kui Alex uue hooga pihta hakkas. Oksendamine,k6hulahtisus, siis Julia j2lle....l6puks oli nii, et ma olin j6udnud selle aja jooksul rohkem nende j2rel koristada kui terve ylej22nud aja jooksul. No 6nneks ei olnud mina ainuke koristaja, aga nyyd olen ametlikult 2ra kogenud, kuidas on lapse oksega koos olla....elu on lihtsalt selline!
Aga jah, minu viimase tøøn2dala veetsid lapsed siiski kolm p2eva ka lasteaias, nii et k2isime esmasp2eval veel pereemaga poes soppamas....see oli suur vaheldus yle pika-pika aja. Kui ma tulin, siis alguses k2isime ikka p2ris palju poode møøda jne, aga nyyd on see asi soiku j22nud. Eks see on ka faktor, et ta ei k2i enam tøøl ja rahaliselt pole nii palju v6imalik kulutada ning ka mina olen yritanud viimased kuud k6rvale panna, selle asemel et muudkui osta.
Aga jah, viimanen2dal l2ks meil vaikselt, ainult mina olin pidevalt selline natuke m6tlik jne, sest teadsin ju, et kohe-kohe on lahkumine ja yritasin k6ike nautida ja 'endasse imeda', et oleks mida m2letada. Lapsi valmistasin ka vaikselt ette, øeldes, et Grete peab varsti koju minema, aga et varsti tuleb keegi teine ja neil saab temaga tore olema jne. Alex'i esimene kysimus emmele oli, et kas Grete ikka kylla meile tuleb vahepeal. Ning Julia hakkas viimastel p2evadel naljatama, et 'Grete emme on lukus, nii et ma ei saa tema juurde minna'. Ning ta lubas mulle ise emmeks olla:P Laste m6ttemaailm on ikka super:)
Suurest ja kurvast hyvastij2tust, kus mina istun autosse ja lapsed lehvitavad mulle ukselt p22stis mind aga see, et pere l2ks laup2eval(30.mai) kolmep2evasele puhkusele kuskile majakesse. Nii et tegelikult oli nii, et mina olin see, kes lapsed autosse t6stis, neile 10 musi ja kallistust jagas, 6humusisid saatis ning lehvitas, kui auto maja eest minema s6itis. Ma usun, et nii oligi palju parem.
P2rast aga s2ttisin end linna peale minema, sest pidin s6brannaga kokku saama, et siis tema poole grillima minna. See on mu Saksa s6branna, kes eelmine suvi koos oma perega siia elama kolis. Igastahes oli mul ilusaim viimane 6htu Arendal'is yldse...no midagi paremat ei oleks osatud tahtagi. Nimelt oli neil ka Saksast yks perekond kylas, nii et k6igepealt tegime linna peal pisikese tiiru ja siis s6itsime nende poole, kus alustasime 6unakoogiga, siis hyppasime trampliinil, k6ksisime palli ning nautisime m6nusat p2ikest, ning 6htu l6puks grillisime liha ning ajasime juttu. P2rast seda l2ksin koju, m2ssasin oma pakkimisega veel nii tunnikese, et strateegiliselt asjad kuidagi 2ra mahutada ning siis l2ksin mullivanni:) No t6esti, igatpidi m6nusaim 6htu yle pika aja:)
Pyhap2eval tuli s6branna mees mulle j2rgi, et ma saaksin kirikusse ning siis k6ik oma suured kodinad linna, sest pyhap2eviti ju peaaegu et bussiliiklust pole. Koguduses oli ka h2sti armas, nende pisike gospelkoor laulis, mis oli vaat et plaanimata kingitus mulle, sest seda koori kuulsin esimene kord, kui sinna kirikusse l2ksin ja tookord ma kohe teadsin, et sellise kooriga kogudus peab ikka super olema. Ja ma ei eksinud;P Igastahes, p2rast oli meil m6nus kohvilaud, pastor ytles koguduse poolt head aega ning mina t2nasin kogudust toreda aasta eest norra keeles (millest ma p2rast kuulsin, et pastor oli imestanud, et mu norra keel nii hea on:D). Ning siis sain oma kolme laheda s6brannaga kirikutrepil natuke aega veeta, sest mu rongini, mis mind Stavanger'i s6branna juurde t6i, oli aega. Igastahes sain nende m6nusat sumisemist nautida ning siis rongi pealt neile lehvitada. Ning meil on uus kohtumisplaan ka valmis...kuna nad peavad mulle Eestisse kylla tulema, mina aga tahan j2rgmine suvi autoga Norra s6ita, teeme nii, et ma tulen autoga Norra, ning p2rast, kui hakkan Eestisse tagasi minema, v6tan nad peale ning p6rutame k6ik koos Eestisse:)
Nii ongi mu au pair'i elu l2bi....t2itsa naljakas on ymber harjuda, et pean nyyd ytlema, et ma OLIN au pair, mitte et OLEN. Aga no see on ainult grammatika. Kindlasti on mul palju-palju toredaid m2lestusi, mida sellest aastast endaga terveks eluks kaasa v6tta. Ning kogemust ning tarkust, mida ykski raamat ei anna.
Olen Jumalale t2nulik sellise imelise v6imaluse eest ning ma ei vahetaks seda 9,5 kuud mitte millegi vastu!